Meie klassis õpib 9 õpilast - 3 tüdrukut ja 6 poissi. Oleme üles kasvanud looduse keskel ja sellepärast on ka meie mõtteviis ja igapäevaelu üsna palju looduse poole kaldu.

reede, 22. detsember 2017

Ilusaid ja kauneid pühi!

02:18 Posted by Sirje Lulla No comments
Suvel paistab vikerkaar,
sügisel saab marju,
talvel tuleb jõuluvaar
Virru, Võrru, Harju.
Sul on vägev kingilaar
Jätab kaupsi varju.
Anna mulle kink või paar
rohkem ma ei karju.

Soovime teile kaunist ja rahulike jõuluaega ning kärarikast aastavahetust!


Luuletuse autor on meie klassi Kristina!

neljapäev, 21. detsember 2017

Jõulupeo etteaste 2017

15:41 Posted by Sirje Lulla , No comments
Jõulupeoks ettevalmistumine on meie esimene koostegemine. Ja peab tunnistama, et see koostegemine on üks vägev värk. Algus ei taha kuidagi sujuvalt vedama hakkata aga siis ei taha jälle, et otsa lõpeks. Mis me siis tegime? Õppisime üheskoos tantsu nimega Shim sham shimmy, mis on üks äärmiselt kihvt line tants. Viska pilk peale meie etteastele :)

esmaspäev, 11. detsember 2017

reede, 1. detsember 2017

Linnusõbrad 2018 - 1. ülesanne

Võtsime kätte ja otsustasime ka see aasta osaleda konkursil, kus otsitakse suuremat linnusõpra. Konkursi eesmärk on läbi erinevate ja põnevate ülesannete leida see lindude suhtes kõige sõbralikum klass. Lisaks toretatele ülesannetele, mis võimaldavad meil proovile panna meie loovust ja meeskonna tööd, saame me ka lihtsalt koos toretalt aega veeta ning läbi projektõppe avastada uusi teadmisi talvituvate lindude kohta.

Konkursi 1. ülesandeks on LINDUDE SÖÖGIMAJA MEISTERDAMINE. Selleks loosisime klassis viis meeskonda, kes läbi koostöö meisterdasid taaskasutatavatest materjalidest põnevad söögimajad. Meeskonnad pidid eelkõige koos välja mõtlema idee, et millise söögimaja peaks ehitama ning mida peaks ehitamiseks kasutama. Seejärel said nad oma ideed tutvustada ning lõpuks praktiliselt selle ka valmis teha. Muidugi projekti kõige lõbusam aeg oligi söögimajade reaalne meisterdamine. Terve klass kihas positiivsest energiast ja säravatest silmades. Ning mis kõige lahedam - algupärased ideed täiustusid järjest uhkemate leiutistega ja uue lahendustega. Tuli ka ette, et paberil olnud idee pidi kohapeal täiesti ümber planeerima ja tegema. Aga see viiendike ei heidutanud, kui omal kohe hüva ideed võtta polnud, siis naaber-tiim jagas lahkelt hüva nõu ja materjale.



Valminud söögimajad ootavad õiget aega ja ilma, et koolihoovi nad ülespanna. Sest nagu me teame, et tohi talvituvaid linde enne toitma hakkata, kui õues on ilm sääraseks muutunud, et linnud enam iseseisvalt toitu kätte ei saa. Me teame ju, et neid ei tohi liiga vara toitma hakkata. Muidu linnud harjuvad lihtsalt toidupalakesi lihtsalt kätte saama ja nad muutuvad laisaks. Nii võime neile pigem kahju teha kui neid aidata rasket aega üle elada.

pühapäev, 26. november 2017

Jäätmetekke vähendamise nädal 2017

Meie klass osales "Jäätmetekke vähendamise nädala" projektis, mille fookuseks oli see aasta korduskasutus, parandamine ja ümberdisainime ehk "Korduskasuta ja paranda - anna esemele uus elu". Sellega seoses võtsime ühiselt ette mõned põnevad üritused. Paari tegemisega alustasime juba enne jäätmetekke nädala algust, mis toimus 18. - 26 november ehk siis novembri eelviimasel nädalal.

Esimesena sai valmis tehtud suur plakat kooli koridori seinale, et kaasõpilastele meelde tuletada, kuidas peaks prügiga ümber käima ja mida teha, et jäätmeid vähem tekkiks. Kõik plakatite tegemiseks kasutatud materjal oli samuti erinevad jäätmed, mis leidsid uue elu meie plakatis.


Järgmisena sai alustatud ühe suurema ettevõtmisega. Nimelt kogusime klassi peale kokku 11 vanat t-särki, et ühiselt koos valmis heegeldada üks tore kaltsuvaip. Reedese seisuga oli vaipa heegeldatud juba 5 t-särki ja kuus ootavad veel oma järge. Kindlasti jätkame heegeldamisega ning kui vaip valmis teeme sellest kohe eraldi postituse.


Meie kolmas projekt oli vast kõige suurema vastutusega. Nimelt jagasime viiendikud 3 väikesesse rühma, kes siis hea koostööna pidid valmistama ette 15-20 minutilise tunni kolmele klassile. Selleks pidid nad koos läbi töötama mitmeid materjale. Saades teada kuidas prügi tekkib ja kui palju seda tekkida võib, kuidas oma jäätmeid sorteerida ja mis neist pärast tehakse, kui nad on ära sorteeritud. Lisaks ettekannetele tegid nad ka mängulised digi-õppevahendid, kasutades selleks kahooti. Tunde andsid viiendikud 2. - 4. klassile. Nende klasside õpilased jäid noorte õpetajatega väga rahul ja keskmiseks hindeks said nad viie väikese miinusega.

 

Meie viimane ja vahest ka kõige lõbusam tegevus oli käsitööpaberi tegemine. Selleks kogusime kokku kõik kontrolltööd, tunnikontrollid ja muud töölehed, mida õpimisel enam vaja ei lähe. Samuti tõid viiendikud lisaks veel vanu joonistusi, mis seisid paberikorvis ja ootasid põletamist. Kokku saime päris suure koguse vanapaberit, mis muidu oleks oma koha leidnud prügikastis või ahjus. Kokku kogutud vanapaberist meisterdasime reedel esimese tunni ajal aga isetehtud käsitööpaberit. Paberid kaunistasime kuivatatud kroonlehtede, pihlamarjade ja samblikega. Paberi tegemine oli seda võrd paeluv tegevus, et äärepealt oleksime unustanud järgmisesse tundi minna. Valminud käsitööpaberitest meisterdatakse kunstitunnis midagi põnevat jõuludeks, sellest tegevusest teeme kindlasti täiesti eraldi sissekande meie blogisse.


Viiendike oma mõtted jäätmetekke vähendamise nädalast!

Kristi: 
Sellel nädalal viisime läbi prügitunde, mis rääkis prügi tekkimisest, prügi sorteerimisest ja mida halba võib prügi põhjustada looduses. Seejärel käisime väikestele esinemas. Tehti ka plakateid prügi taaskasutamise teemadel. Need tulid väga ilusad. Kiidan neid kes tegid. Lõpuks õppisime, kuidas saab oma vanadest kontrolltöödest ilusaid pabereid teha, selle asemel, et neid prügikasti visata.

Karl Markus:
Koolis toimus meil jäätme tekke vähendamise nädal.Tegime ettekandeid, kahooti ja plakateid. Minu meelest oli see tore.

laupäev, 25. november 2017

Luulevõislus "Praam"

12:19 Posted by Sirje Lulla , , , No comments
Viiendikud koos oma eesti keel ja kirjanduse õpetajaga võtsid osa luulevõistlus "Praam". Võistluse korraldasid hiidlased ja kutsusid osalema 4.-9. klassi õpilasi.  Meie klassist läks võistlustulle viis luuletust. Ja sellised nad on ...

Mere võlu
Kristina

Merd laksumas kuulen,
see ainuke hääl
mu kõrvusse tuleb
koduse ranna pääl.

Vaid pilvine taevas
ja kividest maa.
Ikka tagasi tulen,
siin rahu ma saan.

Soolases mere tuules
mina ja minu koer.
Ikka tagasi tulen,
kuigi vihm põue poeb.


Jaht koduteel
Kristi

Rahu-rohelisel merel
seilab valge jaht.
Taevas õhtupäike verev,
ootab kodulaht.

Meri talle oma palet
näidand mitmel moel -
küll on olnud siidjalt sile,
küll tuuline ja õel.

Tormivete märjas süles
kiikunud see jaht,
laineharjal alla-üles,
saatjaks soolavaht.

Nüüd seljataga kauged mered,
jäänd vaid mõned miilid,
pardal õnnis kodutunne
jaht sadamasse triivib.


Meri
Adeele

Sinine meri, valge taevas,
laintel sõitev laevuke.
Seal majaka valguses praamid leiavad tee
ja kus maa ja meri saavad alguse.
Päeval vaikne, öösel tormine -
nii ta meil aegajalt on.
On ilus see roosakas päikeseloojang,
mida vaatan ja armastan südamest soojalt.




Mönusate muffinite praam
Juhan

Kohe, kui tahan mandrile sõita,
üritan alati aega ma võita.
Unusta lestad ja ujumiskraam!
Kuivastu sadamas ootab mind praam.

Praamiga sõidaksin edasi-tagasi,
tagasi-edasi,
edasi-tagasi,
mönusaid muffeneid rohkem saab sedasi.

Praamis mul olla on mõnus ja soe,
istun mugavas toolis, tukk peale mul poeb.
Väljas on kõle, külm, lainetemöll.
Ärkan, kui Virtsu on saabunud Tõll.


Luuletus praamist
Karl Markus

Kord rääkisin ma praamiga,
kes sõitis raske kraamiga.
Ma küsisin, kuidas tal on
ja ta vastas: „Päris hea on!”
Siis läksin praamilt maha ma
ja sõitsin otse Tallinna.
Siis mõne päeva pärast ma läksin jälle praamile
ja koju läksime me.

teisipäev, 3. oktoober 2017

Matk Harilaiul

12:07 Posted by Sirje Lulla , , No comments
29. - 30. septemberini toimus selle õppeaasta esimene matk. Sihtkohaks oli Harilaid. Matka meenutavad viiendikud ise...


Eerik:
"Kui me matkale läksime, oli ilus ilm. Matka pikkus oli umbes 8 km. Kui me hommikul ärkasime, siis oli külm. Õpetaja magas veel ja me tegime lõkke üles. Kui meil oli tuli valmis, ärkas ka õpetaja. Õpetaja tegi meile söögiks putru. Me mängisime nii kaua, kuni mu isa meile järele tuli."
 Adeele:
"Õhtusöögiks olid meil puljongis keedetud makaronid juustuga ja igaüks pakkus enda matkaüllatust ka teistele. Vastu ööd tuli meil mõte, et lähme hirmutame Kristinat ja Sandrat. Kui me vaevalt lõkkeni olime jõudnud, astus õpetaja põõsast välja ja me jäime vahele. Matka lõpuosas tulid põdrakärbsed mulle kallale ja ma leidsin pärast kodus ka ühe peast, millel ma matka ajal olin kogemata tiivad ära kiskunud."

Karl Markus:
"Kohale jõudes viisime asjad laagriplatsile. Siis läksime matkale. Matk oli väga väsitav. Kui laagriplatsile tagasi jõudsime, tõime puid ja tegime lõkke. Kui lõke juba põles, hakkasime telke üles panema."

Sandra:
"Alustasime väljasõitu kooli juurest, koos ilusa ilma, täisvarustuse ja rõõmsa tujuga. Sõitsime umbes 30 minutit. Tee peal nägime rebast ja metssiga. Liikusime mööda matkarada, kuni jõudsime ühe roostes laevani. Seal sees oli kahjuks vesi, nii et me ei saanud laeva sisse minna. Matkasime edasi läbi metsa, kuni jõudsime tagasi telkimisplatsile. Telki oli päris lahe püsti panna, aga ka natuke keeruline."
 Kristina:
"Kusti peaaegu kukkus puu otsast alla ja nüüd on ta näol kriim ja käe peal ka. Pärast tee joomist hakkasime lippude mängu mängima, kui äkki mingid mootorratturid meist mööda sõitsid, lehvitasid ja puha. Aga see oli matkal suur nuhtlus, kui poisid meid seentega viskasid, sest neil ei olnud süüa, kuid meil oli."

Erik:
"Kui me Harilaiule jõudsime, läksime üsna kohe matkama. Nägime majakat ja üht maja, mille seina peale oli joonistatud kotka kuju. Seal oli ka kaks paati, ühest olid alles mingid toikad, teine oli pooleldi maa sees ja roostes. Tagasi läksime läbi metsa järve äärt mööda. Kohale jõudes panime telgid üles."
Juhan:
"Pärast tunde sõitsime autodega Harilaiule. Kui jõudsime kohale, läksime jalgsi matkale. Leidsime mere äärest erinevaid kive. Jõudsime majaka juurde, meri oli ilus, majakas ka. Me leidsime hiiglasliku millimallika, paari kingi, noa ja katkise teleri."

Kusti:
"Kui olime tükk maad käinud, siis jõudsime tuletorni juurde. Seal tegime pausi, läksime edasi, meie muidugi olime kõige taga ja lollitasime. Kui pimedaks läks, läksime magama, kuid me ei maganud. Teised pidasid plaani, kuidas tüdrukuid ehmatada. Ma teadsin, et see ei õnnestu ja ega ei õnnestunudki."

Kristi:
"Algul ma ei tahtnud matkale minna, sest olin kehalise tunnist väsinud. Aga kui olin mornist tujust lahti saanud, tekkis elevus ja tahtsin matkale minna. Kallistasin ema ja asusin teele. Mina olin päris vaikne, aga teised olid nii aktiivsed ja tegid palju nalja. Õhtul mängisime luurekat ja avasime oma matkaüllatusi - see oli parim õhtu! Mina olin esimene, kes läks magama. Magasin väga hästi."

esmaspäev, 11. september 2017

Marjanäitus 2017

04:29 Posted by Sirje Lulla , , No comments

Meie kooli traditsioonilise marjanäituse korraldasime see aasta meie. Vabatahtliku alusel tõime kodust kaasa väikeseid oksakesi või varrekesi koos marjadega. Hommikul kuhjasime korjatud saagi õpetaja lauale ja loodusõpetuse tunnist seadsime näituse üles. Meie liigi valik oli nõnda rikkalik, et poistel tuli koridori üles seada lausa 3 lauda ning valikus oli ka mõni selline taim, mida varem meil näitusel veel pole olnud. Seega sai palutud sekretäril mõned sildid juurde kirjutada. Et enne veel kui taime näidised ära kuivavad, tulge ikka vaatama :)



Suur-suur aitäh õp Tiio Peno-le, kes meid juhendas ja aitas määrata ning aitäh ka 2. klassi Mia-le ning 1. klassi Joonase-le, et võtsite vaevaks marjanäitusele näidiseid tuua. Ja muidugi täname oma pereliikmeid ka, kes meid aitasid näidiseid korjata.


reede, 8. september 2017

Tarkusepäev ja esimene koolinädal

04:17 Posted by Sirje Lulla No comments
1. september oli väga lahe, seal sai nalja, mängida ja palju muud. Aktus oli tore, kuid lõpus läks igavaks. uusi õppeaineid oli kaks: ajalugu, kodulugu.

1. koolinädal

See algas nagu tavaline koolipäev. Sai ka palju nalja. Mulle meeldis kõige rohkem esimene ajalootund ja ka kunstitund. Uus klassijuhataja on lahe ja matk, mida ta plaanib, tundub äge. Me võiks ka millalgi teha klassieksurisooni ERM-i ehk Eesti Rahva Muuseumi. See oleks lahe!

Esimene koolinädal oli lahe!
Sandra


kolmapäev, 6. september 2017

5. klassi klassiväline lugemine

06:21 Posted by Sirje Lulla , , No comments
Sellel õppeaastal tuleb meil läbi lugeda 4 raamatut.

30. oktooberiks loeme läbi Aino Perviku raamatu „Kallis härra Q“. Aino Pervik on eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema sulest on sündinud veel sellised toredad lasteraamatud nagu "Kunksmoor", "Arabella, mereröövli tütar" ja "Kollane autopõrnikas sõidab ringi".


8. jaanuar tuleb meil läbi lugeda Oskar Luts „Kevade“. Ja nii nagu õpetaja Laur ütles Tootsile, et kui kogu rehkendust ei jõua, tee pool aga tee hästi. Lubab ka meie kirjanduse õpetaja Kairit, lugeda vähemalt I osa. Aga see-eest tuleb meil seda hästi lugeda.


5. märtsiks tuleb meil läbi lugeda "Meremees Murka", mille on kirjutanud eesti proosakirjanik ja luuletaja Juhan Smuul. Juhan Smuul sündis 1922 aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa 11. lapsena. Temast pidi saama isa talu pärija ja põllumees aga sai hoopis merekirjanik ja ühiskonnategelane.



5. klassi viimase raamatu saame valida ise nende alljärgnevate raamatute hulgast. Oma valitud raamat peab meil läbi loetud olema 2. maiks.

  • Aino Pervik „Arabella, mereröövli tütar
  • Ilmar Tomusk „Algaja ajaränduri seiklused
  • Ilmar Tomusk „Digipöörane kool
  • Astrid Lindgren „Vennad Lõvisüdamed
  • Astrid Lindgren „Röövlitütar Ronja
  • Joanne Kathleen Rowling „Harry Potter ja tarkade kivi
  • John Ronald Reuel Tolkien „Kääbik
  • Mark Twain „Tom Sawyeri seiklused
  • Anders Jacobsson ja Sören Olsson Berti päevik

teisipäev, 28. veebruar 2017

Veebruarikuu ülesanne

Ja ongi Linnusõbralikuma klassi konkursi viimane ülesanne. Seekord võisime teha oma loomingulise külja valla päästa ning meisterdada vabas tehnikas midagi, mis seostub lindudega. Meie lahendasime selle ülesande kahes osas. 

Esimeses osas meisterdasime lindudele loodussõbralikud rasvapallid. Selleks kasutasime me männikäbisi, linast paela ja Balsnacki saadetud "Teravilja rasvasööta", mis sisaldas lindudele igasugust hääd ja paremat. Lisaks panime rasvapallidele peale teraviljatooteid, mis me saime koolimaja köögist. Rasvapalle valmis terve hunnik ja mis kõige toredam, nüüd ei jäävad puuokste külge ripuma plastikust võrkude asemele männikäbid.

Teises osas panime tööle oma leiutaja vaimu ning mõtlesime ja joonistasime paberile, midagi põnevat lindudele. Nõnda valmis terve klassi täis toredaid ideid, kuidas lindude elu huvitavamaks ja kergemaks muuta ja seda nii talvisel kui ka suvisel ajal. Samuti oli nii mõnigi leiutis seda sorti, et lisaks ka meie endi elud, seda leiutist kasutades tunduvalt lihtsamaks võivad muutuda.

Piilu meie tegemisi videost :)

esmaspäev, 30. jaanuar 2017

Jaanuarikuu ülesanne

13:16 Posted by Sirje Lulla , , No comments
Jaanuarikuul haarasid meie tüdrukud ja poisid paberi ja pliitasi ning lasid oma loovusel lennata, kirjutades väikeseid lugusi lindudest. Kes kirjutas fantaasialoo, kes legendi, kes aga hoopis tuletas meelde kuidas looduses asjad käivad. Piire ja reegleid neid polnud! Ainult teeme - Lugusid lindudest

Lindude maa


Elas kord üks mees nimega Peeter. Ta elas ilusas kollases majas. Ent ühel päeval hakkas ta maja lagunema. Siis pidi Peeter välja kolima. Tükk aega otsis ta endale uut maja. Lõpuks leidis ta ühe tühja maja.Ta ostis selle ja kolis sisse. Mõne aja pärast aga avastas Peeter, et seinas on auk. Ta vaatas auku ja pomises: ”Siin majas ka augud?” Ta puutus auku ja ennäe auk läks suuremaks ja sealt ilmus välja  lind. Lind kutsus ta endaga kaasa. Mees kuuletus ja läks linnule järele. Nad läksid lindude maale, kus mees õppis ära lindude keele ja sai lindude kaitsjaks.
Karl Markus
Kas?
  
Kas kõik linnud lendavad? Ei lenda. Kas teate kust saab lennu võimetuid linde? Ilmselt lennu võimetute lindude poest. Kas teate kus see asub? Seda ei tea keegi,kuigi võiks teada. Ilmselt seal kus on kanad, järelikult talus!
Erik

Kuninglind

Elas kord kaugel maal üks lind, see lind oli tavalind. Ta lendas ühe puu peale kust ta sai särtsu. Ta kukkus puult maha. Ta oli järsku sinine ja siis jälle kollane. Lind oli segaduses. Ta tahtis teistelt lindudelt abi, kuid need lendasid minema. Lind lendas puu juurde tagasi. Järsku oli ta inimene ja lind. Niisiis ta oli inimene kes sai olla ka lind. Ühel päeval jalutas inimesena ringi. Kui ta oli vana lossini jõudnud, kuulis ta särinat. Ta koputas uksele ja uks kukkus eest ära. Seal oli üks imelik taim. Ta puutus taime, kuid äkki kadus taim ära. Lindmees muutus linnuks ja lendas eemale. Järsku oli ta lossis ja ta oli kuningas.
Kusti
Linnud

Linnud elavad peamiselt maismaal, kuid osad linnud elavad ka vees. Veelinnud toituvad kaladest, vetikast ja teokarpidest. Maismaa linnud toituvad murust, putukatest, seemnetest ja ussikestest. Suurimaid vaenlasi on kassid ja rebased. Osa linde rändab talveks soojale maale, aga osa linde tuleb veel külmematest kohtadest meile talvituma.
Eerik

Võõras Lind

Oli tavaline talve päev. Ema ütles, et pean linde söötma minema, kuid kui olin jõudnud söögimaja juurde, istus selle katusel väike lind. Aga mitte tavaline vaid kuldne. Kui olin söögi ära pannud, siis uurisin mis lind see selline on. Pärast üht tundi leidsin linnu nime elamispaiga ja infot tema kohta. Tema nimi on “Kuld rüütel papagoi” kes isegi ohtutega kohtudes ei pilguta silma. Läksin vaatama, kas ta on ikka seal.Ta oli ilmselt tagasi Kandasse lennanud. Olin kurb, aga hiljem uurides tuli välja, et ta käib juba ammusest ajast minu kodu lähedal.
Markus
Papagoi poeg

Elas kord üks papagoi ema, kes oli üks ilus värviline lind. Ühel päeval munes ta munad. Kahe nädala pärast koorusid munad. Nende ema õpetas neid lendama ja toitu otsima, üldse kõike, mida üks lind üks lind oma eluks vajab. Kui linnud olid juba suured, jätsid nad emaga hüvasti ja asusid endale uut seiklust otsima. Aga üks papagoi ei tahtnud minna. Kuid ühel tormisel päeval lõi välk nende puusse ja puu läks põlema. Linnu ema ja poeg võtsid üksteise ümbert kõvasti kinni. Nad jätsid üksteisega hüvasti ning praeguseks on nad taevas.
Sandra
Ahne vares

Elas kord vares, kelle nimi oli Ronk. Ta oli väga ahne vares, kes sõi talvel hästi palju.See vares armastas eriti linnutoitu. Kõik tihased ja leevikesed olid nii vihased ja näljased, et nad mõtlesid välja plaani. Sellel ajal sõi vares jälle linnutoitu. Üks tihastes lendas metsa haldja juurde ja rääkis kogu loo ära ja palus, et ta varese lehmaks muudaks. Metshaldjasas läkski varese juurde ja muutis ta lehmaks ja niimoodi tulid mustad lehmad.

Kristi


Parimad sõbrad


Elasid kord kaks lindu, kes olid parimad sõbrad. Nad olid mõlemad lumivalged. Nende nimed olid leevike ja rasvatihane. kord läksid nad lendama. Nad nägid rebast, kas tahtis neid kätte saada, aga linnud lendasid kiiresti edasi. Nad jõudsid suure maja  juurde, mida värviti. rasvatihane ja leevike lendasid nii kiiresti, et värvi pritsis. Leevike sai punase värviga kokku ja rasvatihane sai kollesega kokku. Nii saigi leevike sai punase ja rasvatihane kollese kõhualuse.
Juhan


Laul

Elas kord tuvi kelle nimi oli Laul. Tal oli täna 
sünnipäev. Ta sai 11-aastaseks. 
Laul kutsus oma sünnipäevale koolibri Mootsardi, leevikese Taoni 
ja rasvatihase Elmiine. 
Järgmisel päeval nägi Laul, kuidas jäälind Pik-Päk-Pukk lendas 
surmakiirusel, sest 
teda ajas taga püssiga rebane Folk. Laul ütles:,,Issand jumal!,, 
Rebane Folk sai 
jahimehelt püssi. Laul lendas sõbra karu Matti juurde. Karu ärkas
 ja andis rebasele tuupi.
Kristina

Sellised nad said. Mõni kurb, mõni naljakas, mõni õpetlik ...

neljapäev, 26. jaanuar 2017