Meie klassis õpib 9 õpilast - 3 tüdrukut ja 6 poissi. Oleme üles kasvanud looduse keskel ja sellepärast on ka meie mõtteviis ja igapäevaelu üsna palju looduse poole kaldu.

kolmapäev, 19. detsember 2018

Etendus "Doktor Dolittle"

14. detsembril käisime koos 5. ja 7. klassiga Pärnus Endla teatris vaatamas Oleg Titovi lavastatud etendust "Doktor Dolittle". Et etendusele minemine ka meile midagi õpetaks, tegime me koos kirjandusõpetaja Kairitiga põhjaliku eeltöö. Nimelt lugesime koos Hugh Loftingi kirjutatud esimest "Doktor Dolittle" raamatut. Lisaks andis õpetaja meile näpunäiteid, millele etendusel tähelepanu pöörata, et hiljem etendusest arvustus kirjutada. Ja sellised meie arvustused välja kukkusidki.

Kusti
Käisime 14. detsembril Endla Teatris vaatamas etendust „Doktor Dolittle”. Mul oli tunne, et see tuleb tore reis. Kõik olid minekuga nõus. Etendus algas vägevalt. Näitlejad olid oma rollidele väga pühendunud. Lavastaja tööga jäin väga rahule. Ainus asi, mida oleksin ise teisiti teinud, oli lõpustseen, kus näitlejad jooksid kardina taha. Kui vaatasin, kuidas publik etendusse suhtus, oli see hämmastav. Paljud ei teadnud midagi teatris käitumise kohta. Nad sõid pirukaid, komme ja saiu. Aga tundus, et etenduse vaatamine pakkus neile siiski huvi. Õnneks lärmi nad ei teinud ja naersid õigel ajal. Eriti meeldis mulle etenduses lavakujundus ja taust. Oli kohe aru saada, mis kus toimus. Eriti huvitavalt oli taustal kujutatud suurt tormi. Panin tähele, et raamat ja etendus olid üsna erinevad.

Eerik
Kui klassijuhataja ütles, et lähme etendust vaatama, siis olin ma põnevil. Aga kui ma telekast nägin etenduse tutvustust, siis mu põnevus ei olnud enam nii suur. Minu arvates mängisid kõik oma rolli hästi. Eriliselt tooks ma välja Tambet Selingi (doktor John Dolittle) ja Ireen Kenniku (Sarah, Härg ja Delfiin), kes mängis mitut rolli ja sai sellega väga hästi hakkama. Etenduses olid mitmed põneval lahendused, näiteks oli ära kasutatud pöördlava. Ka heliefektid olid head. Meeldisid ka kostüümid. Kaasa aitas ka see, et me lugesime klassis „Doktor Dolittle” raamatut. 

Kristi
Lauri Mäesepp oskas väga hästi hobuse iseloomu väljendada ja seda rolli mängida. Kui mina oleks lavastaja olnud, siis ma poleks midagi teisiti teinud. Kostüümid meeldisid mulle väga, need oli lihtsad ja kavalasti tehtud. Minu lemmikkoht oli üks kõva pauk etenduse algul. Ma peaaegu hüppasin toolilt püsti. Algul ma väga ei tahtnud teatrisse minna, aga tegelikult jäin ma etendusega väga rahule. Külastaksin jälle mõnd etendust.

Juhan
Näitlejad näitlesid väga hästi. Kõige rohkem meeldisid mulle Priit Loog ja Lauri Mäesepp. Priit Loogil oli Siga Röhh-Röhhi väga raske mängida kogu etenduse kestel, sest Röhh-Röhh oli energiline, tegi igasuguseid trikke, jooksis ja toimetas kogu aeg ning see nõudis näitlejalt suurt pingutust. Lavastaja tööga jäin rahule, sest ta oli seast komöödiategelase teinud. Lauri Mäesepp meeldis mulle kõige rohkem Hobune Brunhilde rollis, kes oli naissoost ja pidi seda väga välja näitama ning igasuguseid naiselikke žeste tegema. Lavakujundusele pean ka au andma, sest laev oli toodud ninaga rahva poole. Laev oli väga loominguline, mina poleks selle peale tulnud. Etendus oli üllatusi täis, näiteks hakkasid härjad „Luikede järve“ tantsima.

Kristina
Kõigile näitlejatele sobis see roll, mida nad etendasid. Kõige paremini mängis Karin Tammaru Papagoi Polüneesia osa. Minu lemmiktegelane oli aga Siga Röhh-Röhh, sest näitleja Priit Loog elas oma rolli hästi sisse ja esitas väga ägeda tantsukava. Kostüümid olid põnevad, ilusad ja hästi tehtud. Näiteks alligaatorite kostüümid olid nutikalt tehtud, nende kõhu all oli rula. Põnevalt oli lahendatud ka vihmasadu. Tundus, nagu laeva purjed oleks päriselt märjaks saanud. Etendus meeldis mulle väga, tahaks jälle kuskile teatrisse minna.

Markus
Doktor Dolittle oli linna parim arst, kes iga looma mured ära lahendas. Tänu pöördlavale sai etenduse
kujundust kogu aeg muuta. Delfiinid olid ägedad, nad sõitsid ringi kulguritega. Väga taibukas mõtlemine lavastaja poolt! Etendus oli nii arusaadava mõttega, et igale tekkinud küsimusele leidsin vastuse ja midagi arusaamatuks ei jäänud. Kokkuvõttes jäin ma etendusega rahule ja kohati sain aimdust sellest, mis seal toimub, kuna lugesime raamatut tundides järjejutuna. Ausalt öeldes ma ei lootnudki nii head lavastust. Parim etendus, mida ma eales näinud olen!

Erik
Doktor Dolittle oli jahtimas Suurt Klaasmeretigu, kes oli maailma kõige vanem elusolend. Kuna doktor oskas loomade keelt, siis said nad pärast seiklusi Ämmalahvi saarelt tagasi koju. Ämmalahvi saar oli Põhjameres hulpiv saar, mille all oli suur õhumull, mille kaks alligaatorit purustasid. Koju jõudes ootas doktorit tema õde Sarah, kes ähvardas mehele minna, kui doktor ei lõpeta oma loomakasvandust. Etendus oli nii pikk, et selg jõudis valutama hakata. Minu jaoks oli etendus igavavõitu, kuid mitte tapvalt igav.

Karl Markus
Etendus oli lõbus, põneva ja huvitava sisuga. Näitlejate osas oli tehtud hea valik. Eriti imetlesin näitlejaid, kes mängisid etenduse jooksul mitut erinevat rolli. Minu lemmiknäitleja oli Karin Tammaru, kes mängis Papagoi Polüneesiat. Lavastaja oli teinud suurt tööd, sest see ei olnud just lihtne etendus. Kostüümid olid lahedad ja väga elutruud. Kasutati ägedaid heliefekte. Näiteks kui rääkis väga vana ja aeglane Klaasmeretigu, siis moonutati häält. Ka valgustus oli võimas. Kuna tänu raamatu lugemisele me juba teadsime veidi, mis meid ees ootab, siis ei lastud meil pettuda. Mina jäin selle teatriskäiguga väga rahule.

Sandra
Lavastaja oli teinud etenduse põnevaks. Ma ei oleks tahtnud selles midagi muuta ega teisiti teha. Aeg-ajalt muudeti lavakujundust. Kostüümid olid loovad ja sobisid näitlejatele hästi. Etenduses kasutati väga põnevalt erinevaid efekte. Raamatu lugemine aitas etendusest aru saada. Mõned osad olid raamatuga sarnased, aga erinevust oli rohkem. Osa publikust häiris neid, kes tahtsid etendust vaadata. Nad sõid, lobisesid ja krabistasid. Etenduse lõpus publik plaksutas kaua. Mina jäin etendusega rahule.

Adeele
Kui klassijuhataja rääkis meile, et lähme teatrisse, olin päris elevil. Ma polnud varem sellisest tegelasest nagu Doktor Dolittle veel midagi kuulnud. Etendust vaadates mulle väga meeldis, kuidas Priit Loog süvenes oma rolli. Ta mängis Siga Röhh-Röhhi. See oli lihtsalt vaimustav, kuidas ta palliga kargas nagu väike laps või nagu rõõmupall. Oma rolli mängis väga hästi ka Lauri Mäesepp. Ta mängis päris mitut tegelast. Minu lemmik oli Hobune Burnhilde. Ta väljendas nii hästi seda tegelast, samas oli ta ka naljakas ja kentsakas. Lavastaja oli ka teinud imelist tööd. Lahe oli see, kuidas nad lahendasid selle, kuidas rekvisiitide asukohta muuta. Mulle ausalt öeldes väga meeldis see etendus ja ma jäin sellega täielikult rahule. Läheks isegi veel midagi koos klassiga sinna vaatama.

*  *  *

Klassijuhataja saatis meie väikesed arvustused ka Endla teatrisse ja sealt saadeti meile tagasi selline tore kirjake:

Tambet Seling: "Doktor Dolittle ja tema sõbrad on väga rõõmsad, et käisite meid vaatamas. Meile väga meeldisid teie kirjeldused ja arvamused lavastusest. Ootame teid taas Endlasse!"

kolmapäev, 17. oktoober 2018

Akrostihhonid

12:25 Posted by Sirje Lulla , , , No comments

Minu klassi õpilased on täis energiat ja rõõmu ning on ütlemata andekad. Siin on kümme tõeliselt lahetat akrostihhone. Need on luuletused, kus värsiridade esitähed annavad kokku mingi sõna või lause. Aitäh õp Kairit, et nende loomingut ka minuga jagad.

klassijuhataja Sirje

Meie klass ei tunne luulet
Ega oska viiulit
Igaüks meist tähti tunneb
Emakeelset kirjutist
Kehalisel pole viga
Loodus see on põnevam
Aga ajalugu igav
Saaks vaid minna matkama
Suure seljakotiga

Kristina

***

Meie klass on
Esimene
Imeline
Eriti tore
Klass!
Lärmi lööb
Asjalik töös
Sõbralik ja uudishimulik
Seepärast ongi meie klass kõige parem klass!

Kristi

***

Meie klass on lärmakas
Eriti kui teeme midagi lõbusat
Igav on tunnis lihtsalt istuda
Ei taha me pingis passida
Kui võimalik siis
Liikuda oleks hea
Aga kui algab
Söögivahetund
Siis sööme kõik me midagi head

Eerik

***

Muidu me töötame üheskoos
Eks tule ja vaata, kui sul on soov
Ise ma eriti seda ei usu
Ehk tuleksid ja annaksid asu
Kui sa nüüd suudaksid seda mul tõestada
Lahendaks see kõik me mured
Aga sul on nüüd mõtlemist veel
Sest meie klass on segane
See selle eriliseks teebki

Sandra

***

Meie klass on lärmakas
Esimene klass olime, aga enam mitte
Leidsime ennast hoopiski kuuendast
Ent sellepärast polegi seitsmendas
Kuigi oleme kuues klass, siis ma ei teagi edasi
Lahe klass on meie klass
Asume teisel korrusel
Suss
Suss

Erik

***

Meie klass
Eriti pole hea
Isehakkanud lasteaed
Ei seda ma kindlalt tea
Klassis kümme meid on
Lasteaed see kindlalt on
Aga keegi ikka õpib
Seda arvan ma
Sa ei taha uskuda, ise vaata sa

Kusti

***

Mulle meeldib meie klass
Ei ole väga paha mass
Ise sporti teeme
Ei eksi metsateele
Käime palju matkadel
Läbi paksu metsa
Aru ja tarkust täis
Siis saame enda pead
Selline on tore klass

Adeele

***

Meie klass on jutukas
Eriti selleks on E(e)rikud
Ignal loogikat veel jagub
Endiselt meie klassis läbisaamist jätkub
Kustil nalja on küllaga
Laginal ta naerab küll
Aga kui on vaja teha tööd
Siis kõik me lobiseme üheskoos
Selline on meie klass

Markus

***

Meie klass on lärmakas
Erimeelne, tormakas
Iseloom on kõigil meil
Eerik teeb krutskeid häid
Kustil mõnus naljasoon
Lustlik meel on meie soov
Adeele puhub pasunat
Sirje Lulla naeratab
Selgitab ja õpetab

Juhan

***

Meie klass on lärmakas
Ei passi kogu aeg klassis
Ikka peksab õues palli
Ei ole kogu aeg nutis
Kokku on meid kümme
Lapsi on meil kümme
Alati on kisa-kära
Sööme vahel putru
See on OK

Karl Markus

esmaspäev, 24. september 2018

Jalgrattamatk Karujärvele

10:16 Posted by Sirje Lulla , , No comments
Reedel, 21.septembril, startisime meie klassi sügismatkale. Sel korral oli sihtpunktiks Karujärve kämping. Karujärve äärde sõitsime jalgrattastega. Läksime sinna mööda asfaltit aga järgmisel päeval tagasi tulime mööda metsateid. Meie kaardilugejad olid Kusti ja Juhan. Meie muljeid matkas loe aga alt poolt.

*  *  *
 Eerik
Me asusime kooli juurest teele umbes kell 13.30. Ilm oli päikseline, temperatuur umbes 22 °C, tuul 15 m/s. Tuul oli vastu ja minek oli raske. Aga Viidumäest allaminek oli kiire. Kui me Kärla poodi jõudsime, ostsime sealt süüa ja juua. Karujärvele jõudes ei saanud me kohe kämpadesse sisse, sest perenaist veel ei olnud. Mängisime senikaua lippude mängu, hiljem ka võrku. Põnev oli mängida!

Adeele
Alguses arvasin, et ma jaksan vabalt sõita umbes 26 kilomeetrit, kuid olin juba esimese viie kilomeetri peal väsinud. Põhjuseks oli see, et mu rattal oli tagumine kumm tühi. Kui me Viidule jõudsime, käisin koos Kristinaga tema kodus rattakummi täis pumpamas. Samal ajal, kui Kristina ema minu ratta kummi pumpas, tõi Kristina toast toidunõud. Mina olin ka need maha unustanud – need jäid koju laua peale. See oli nüüd kindel, et tühja kummiga sõita ei saa! Täis kummidega sõites jõudsin ma teistest ette, ka mu jalad ei valutanud enam ja tunne oli palju parem.

Markus
Me sõitsime Viidumäelt alla sellise kiirusega, et mul tulid pisarad silma. Karjujärvele jõudes mängisime peitust ja pildistasime loodust. Meie kõrval olid venelased, aga nendega me kokku ei puutunud. Kõigil olid kaasas matkaüllatused, mida saime süüa ja juua. Kõige parem oli õpetaja kaasa toodud ingverijook. Pärast grillimist mängisime ka veel pimedas lippude mängu. Mina ja Eerik mängisime ka võrkpalli Juhani, Kristina ja Sandra vastu. Hoolimata sellest, et tiimid olid ebavõrdsed, õnnestus meil siiski võita. Öö oli väga tuuline, aga ärkamine oli lihtne.

Karl Markus
Sõit algas üllatuslikult, kuid peagi jõudsin esimestele järele. Viidumäest alla sõites hakkas lihtsalt jube kiire. Lõpuks hakkasin ära väsima. Tegime peatuse ja õpetaja riidles kihutajatega. Viimane mäkketõus Karujärveni oli väsitav ning kohale jõudes olin täiesti läbi. Uurisime ka ümbrust ja käisime järve vaatamas. Vesi oli soe. Panime grilli üles ja mõned hakkasid tuld tegema, samal ajal kui teised mängisid. Mulle meeldivad sellised matkad. Tore, et õpetaja viitsib meiega matkata!

Erik
Hakkasime kooli juurest sõitma umbes kell 13.00 ja kohale jõudsime kell 16.00. Selle aja sees tegime palju asju. Me sõitsime mäest üles ja siis veel üles ja siis võib-olla alla ja siis jälle üles ja siis keerasime ära. Ootasime teisi järgi ja siis sõitsime edasi. Kärlal käisime poes ja seejärel sõitsime Karujärve poole edasi. Poiste WC-s oli vaablane.

Kusti
Kõik algas peale tunde. Läksime poistega poodi, et asju osta. Kui meie kõik valmis olime, siis õpetajal läks veel aega, sest ta otsis tükk aega asju. Kõik see ootamine oli põhimõtteliselt vetsupaberi pärast. Lõpuks saime ikka minema. Esimene peatus oli Viidul. Seal oli Adeele rattakummi pumpamine. Karujärvele jõudsime umbes kell 16.00-17.00. Mängisime ja grillisime. Ma jõin ära pool pudelit ingverijooki.
Kristina
Kui me olime grillinud ja söönud, hakkasime „koera“ mängima. Meie pea kohal lendasid nahkhiired. Õpetaja Sirje palus meil Suure Vankri taevast üles leida. Mina leidsin selle. Hommikul koduteel olles nägime ka kitse. Tagasi jõudes olime kõik väsinud. Tegelikult oli see väga tore matk ja tahaks teinegi kord jälle matkale minna.

Juhan
Mina, Kusti, Erik ja Eerik sõitsime kogu aeg ees ja tegime kogu aeg peatusi. Esimene pikk peatus oli Viidumäel. Sõitsime päris pikka aega, sest meil oli aeglane tempo. Järgmisel päeval Lümandasse tagasi sõites tulime vahepeal mööda kruusateed ja Erik virises kogu aeg. Varsti olimegi Lümandas ja jätsime teistega hüvasti.

Sandra
Ilm oli soe ja ilus. Hakkasime kooli juurest sõitma Viidu poole. Esimesed sõitsid eest ära, aga nad ootasid meid järgi. Karujärvel mängisime lippudemängu, võrkpalli ja grillisime. Hommikul oli õues külm ja kõva tuul. Tegime endale võileibu ja koristasime kõik ära. Tagasi sõitsime enamasti mööda kruusateed. See oli üsna tore matk ja korraks Karujärvel ära käia oli tore. Minu arvates meeldis see matk kõigile.

esmaspäev, 3. september 2018

Alusatame 6. klassi

23:38 Posted by Sirje Lulla No comments
Ja ongi käes meie 6. klass. Lausa jube on mõelda kui kiiresti see suvi möödus. Nii mõnigi tegevus jäi kohe tegemata. Näiteks meie klassijuhatajal ei õnnestunud piisavalt korvkiiges logeleda ning samuti jäi tal tervelt kaks raamatut lugemata. Et säh sulle suvepuhkust :D Aga ta lubas meil nüüd tublim olla ja kindlasti viia meid matkale, lubada meil klassiõhtuid korraldada, külastada kino ja teatrit ning osaleda huvitavatel projektidel.


Ilusat uut õppeaastat!

6. klassiväline lugemine

11:50 Posted by Sirje Lulla , , No comments
Sellel õppeaastal tuleb meil läbi lugeda 5 raamatut.

29. oktoobriks loeme läbi Jüri Tuuliku raamatu "Vares". Jüri Tuulik on eesti kirjanik, kes on sündinud Abrukal. Tema sulest sündinud raamat "Vares" viib meid tagasi Abrukale, kus me ka ise koos klassiga käisime.

07. jaanuariks tuleb meil läbi lugeda Mark Twaini "Tom Sawyer". Kus me saame tuttavaks poolenisti orvu Tomiga, kes on paras marakratt ja alati valmis vempudeks. Tegemist on erakordselt nutika noormehega, kes leiab alati lahenduse, et koolist poppi visata või mõnest tüütust kohustusest kõrvale hiilida.


04. märtsiks loeme me Antoine de Saint-Exupéry "Väikest printsi". Antoine de Saint-Exupéry-i on prantsuse kirjanik ja lennunduspioneer, kes kirjutas kujuntiterohke muinasjutu aasta enne oma surma. Raamat esitab sügavmõttelisi ja idealistlikke tähelepanekuid elu ja inimloomuse üle. Kutsub meid kaasa mõtleme üksinduse, sõpruse, armastuse ja kaotuse üle.


Neljandaks raamatuks saame valida ise täpselt sellise noorsooromaani, mis meid endid kõnetab. Ja selle peame olema läbi lugenud 29. aprilliks

6. klassi viimane raamat peab pärinema Jules Verne sulest ja see tuleb läbi lugeda suvel, siis kui õues pole midagi teha aga veel magama ka minna ei taha või kui õues sajab vihma. Valikus on meil järgmised raamatud:

  • "Kapten Granti lapsed"
  • "Saladuslik saar"
  • "20 000 ljööd vee all"
  • "Viieteistkümneaastane kapten"
  • "80 päevaga ümber maailma"


kolmapäev, 6. juuni 2018

Õppelaager Abrukal

12:51 Posted by Sirje Lulla , , , , No comments
31. mai hommikul kogunesime Roomasaare sadamasse, et minna meie 5. klassi kevadisele matkale. Meie sihtkohaks oli Abruka saar ja järgmised 2 päeva veetsime lõõskava päikese käes Abruka metsikus looduses.

Adeele
Reis Abrukale oli minu jaoks ootamatu ja põnev. Kui kohale jõudsime, tuli meile vastu Lümanda Põhikooli endine näiteringi õpetaja Helle Kesküla. Mina küll kohe kallistasin teda, sest käisin ju ka kunagi tema ringis. Siis näitas ta meile laagriplatsi ja puhta vee võtu koha ette. Hakkasime telke püsti panema. Ta andis meile suured madratsid, mis me telkidesse panime. Õhtul grillisime vorste. Öö oli üsna soe. Hommikul, kui päike paistma hakkas, läks palavaks. Käisime ka ujumas.



Kusti
Kõigepealt läksime oma laagriplatsile, seejärel matkama. Kõndisime läbi pool Abrukat. Meile näidati ette kohad, kuhu minna ja mida vaadata. Kõndisime umbes 20 km. Minu meelest ei olnud matkad piisavalt pikad. Metsad olid paksud, teed tolmused. Sääski oli liiga palju. Õhtul oli lõbus. Kui me magama läksime, siis mängis Eerik ussikest ja ei lasknud teistel magada. Ta roomas mööda telki minu ja Juhani peal. Niimoodi tükk aega. Lõpuks väsis ta ära ja jättis meid rahule.

Juhan
Me matkasime väga palju. Mulle meeldis ujumas käia. Me panime poistega üksteisele vetikaid pähe ja proovisime teisi luurata, aga see ei õnnestunud. Kõige pikem tee oli sõjaväebaasi, aga seal ei olnud midagi vaadata ja õpetaja lubas meil ujuma minna. Me pidime erinevaid taimi ja putukaid määrama ja kirjutasime need märkmikusse üles.

Eerik
Esimesel päeval käisime ujumas ja pärast seda jäätist söömas. Vesi oli väga soe, aga see-eest kivine. Me olime vees ühe tunni. Juhan, Kusti ja mina kandsime adruparukaid, nende sees oli kena soe. Kui ujumas käidud, läksime jäätist sööma. See oli hea magus ja jahutav. 

Kristi
Abrukal oli väga tore. Esimesel päeval hakkasime kohe matkama. Abruka on päris väike ja seal läks aeg päris kiiresti. Me jõudsime kenasse kohta, kus sai jäätist osta. Seal oli lahke proua, kes rääkis meile natuke ajaloost. Seejärel jõudsime randa, kus sai ujuda. Ma ei tahtnud, sest mulle ei meeldi vesi.


Sandra
Matkal nägime rändrahne, kitsede söömispaika ja palju muud. Kui matk sai läbi, tegime endale makarone pitsakattega. Söök oli hea. Pärast söömist panime selga ujumisriided ja läksime uuele matkale. Pärast matka läksime Vesiaeda ujuma. Seal ei olnud eriti hea ujuda, aga mulle meeldis. Liikusime tagasi telkimisplatsile ja seal võisime teha, mida tahtsime. Päeva lõpus jagasime matkaüllatusi.

Karl Markus
Pärast telkide ülespanekut läksime matkale. Matk oli keskmise pikkusega. Abruka muuseumis sõime jäätist. Natuke mängisime muuseumi taga asuvas mängupargis. Pärast linnuvaatlustorni külastust tulime laagriplatsile tagasi. Siis tegime veel ühe matka. Ja teisel päeval tegime veel ühe matka. Õpetaja ütles, et käisime Abruka risti-rästi läbi.

Kristina
Praami peal sõites hakkas mul halb. Kui telgid said üles pandud, läksime toitu tegema. Panime poti pliidile. Sandra tegi makaronipaki lahti aj pani lauale. Karl Markus ja Eerik rabelesid ja pakk läks ümber. Pool kukkus pakist välja. Õnneks oli õpetaja kaks pakki kaasa võtnud. Söök tuli päris hea. Võtsime ujumisriided kaasa ja läksime matkale. Pärast väsitavat matka oli mõnus ja karastav supelda. Ainult pärast veest välja tulekut oli külm.

Markus
Paadisõit Abrukale oli parim! Telkimiskoht oli sadama lähedal. Esimesel päeval kõndisime ühe suure ringi ja läksime muuseumisse jäätist sööma. Pärast läksime torni. Tagasi jõudes tegime süüa ja läksime ujuma. Õhtul grillisime ja nägime punast kuud. Hommikul tegime süüa ja üksteisele maalinguid.

esmaspäev, 21. mai 2018

Õppereis Lõuna-Eestisse

11:57 Posted by Sirje Lulla , , , No comments
Sellel kevadel käsime koos 4.-9. klassidega koos Lõuna-Eestis õppereisil. Lõuna-Eestis veetsime 3 päeva ja 2 ööd. Selle ajaga külastasime ERM-i, Suurt Munamäge, Taevaskoda, Piusa koopaid ja Ahhaa keskust. Meie mõtted ja mälestused sellest põnevast bussireisist.


Markus
Külastasime maagilise iluga Taevaskoda, kus oli nii äge viibida. Seal olid kõrged mäed, ilus loodus ja järsud liivakaljud. Taevaskojast edasi läksime Suurele Munamäele, kus tornist oli väga ilus ja võimas vaade. Ööbisime Kurgjärve spordibaasis, kus sõime ka hommikusööki. Pärast seda läksime Piusale. Käisime koobastes, kus oli külm ning matkasime ka liivakarjääris.

Adeele 
Sangaste lossis tegi giid meile ekskursiooni. Seal oli üks äge pilt, millel oli lossi omanik. Giid rääkis, et see pilt liigub – vahel on inimese käed pildil risti, vahel kõrval, vahel on ta selja taga talv, vahel kevad või siis suvi.


Karl Markus 
Sõit oli pikk ja väsitav. Esimese peatuse tegime Ritsu koolis, kus saime sooja toitu. Edasi läksime Sangaste lossi, kus giid tutvustas meile lossi ajalugu. See oli väga huvitav. Sealt sõitsime Taevaskotta, kus tegime oma matka. Ronisime ka Suure Munamäe vaatetorni.

Eerik 
Ilmselgelt oli ekskursiooni kõige põnevam koht Ahhaa teaduskeskus Tartus. Seal me olime umbes kaks tundi. Pärast seda läksime Tartu tervisekeskusesse. Kolmandal päeval külastasime ERM-i ning pärast seda ootas meid kodutee. Koju jõudsime umbes kell 20.00.


Sandra
Sangaste loss nägi väga ilus välja, nii seest kui väljast. Pärast seda otsustasime minna Suurele Munamäele. Mäest üles minek oli raske, aga see oli seda väärt. Alla saime ruttu ja me läksime kõik koos poodi. Pärast seda läksime Taevaskotta matkale (3 km). Meie punt eksis veidi ära, aga me tulime tagasi suurelt teelt üle põllu. Taevaskoda oli väga ilus koht matkamiseks. Oli tore reis.


Erik
Ööbimiskohtades olid meil oma toad. Alumistel vedas, sest nemad said telekat vaadata, aga meie ei saanud. Õnneks oli meil ühisrõdu. Seal oli lõbus ning õhtu oli lärmakas.

Juhan
Suurele Munamäele jõudes jooksid kõik mäest üles ja läksid varsti alla, et poodi minna. Õpilased läksid joostes poodi, mis asus 1 km kaugusel. Läksime Kurgjärvele ööbima. Me tegime poistega igasuguseid lollusi ja tüdrukud käisid ujumas, kuigi see oli keelatud. Piusal olid suured liivamäed ja koopad olid millalgi varisenud. Sellepärast ei saanud me koobastesse minna.


Kristina
Sangaste lossis oli tore ja ilus, sest lossi juures oli palju paisjärvi ja väga vana tamm. Kui lossis ühte seina rääkida, siis kuulis seda teiselt poolt. Kõige lõbusam oli see, kui me Taevaskojas matkates eksisime ära, aga lõpuks jõudsime ikka bussi juurde tagasi. Ahhaa keskuses oli uus näitus „Ahhaa, meresaurused!”. Ööbisime Elva Hostelis, kus oli väga ilus ja seal oli ka palju puukujukesi.

Kristi
Reis oli päris tore, aga ka väsitav. Muuseumis oli huvitav, sest seal oli palju vanu asju ja ma nägin ka kõige esimest Eesti lippu. Ka Piusa koobastes oli põnev. Ma lootsin seal nahkhiirt näha, aga ei näinud. Ka koju jõudmine oli tore, sest koduigatsus oli nii suur.


neljapäev, 12. aprill 2018

Saaremaa põhikoolide 20. näitemängupäev Orissaares

05:44 Posted by Sirje Lulla , , , No comments
Teisipäeval, 10. aprillil, käsime koos klassijuhataja ja muusikaõpetaja Kariniga Orissaares Saaremaa põhikoolide 20. näitemängupäeval. Meie esinasime oma kooli etendusega "Unejutt". Meie lavastus põhines rahvalaulul "Heerigas". Meie lugu rääkis vanast meremehest, kellel on alati jutustada muhedaid meremehe lugusi oma lapselapsele ning kuidas need lapselapse unenägudemaal ellu ärkavad. Meie lugu meeldis ka žüriile ja meid pärjati laureaadi tiitliga.


Me olime näitemängudepäeval ühed noorimad ja loodame, et meil õnnestub veel sinna tagasi minna. Meie muljed Saaremaa põhikoolide 20. näitemängupäevast olid järgmised.

*  *  *

Karl Markus
Pärast söömist algas meie sõit Kuressaarde ja sealt edasi Orissaarde. Näitemängupäev algas sissejuhatusega, mis toimus näidendi vormis. Alguses kartsin, nähes oma konkurente, aga hiljem rahunesin. Tegime oma näidendi ära ja läksime tagasi saali. Kuni žürii otsustas, toimus huvitav Kahoot. Pärast selgus, et võitsime laureaadi tiitli. Kõik olid väga tublid!

Kristina
Näitemängupäev toimus Orissaares. Sinna oli väga pikk tee. Kui kohale jõudsin, olin päris närvis. Kokku oli üheksa näidendit, meie esinesime kaheksandana. Oli ka päris naljakaid näidendeid. Kui meie esinemiskord tuli, olin päris ärevil. Kordasin oma peas sõnu, mida pidin ütlema. Ja siis tõmmati kardinad eest. Tahtsin näha, mis nägu rahvas teeb, aga ma ei näinud, sest prožektorite valgus paistis näkku. Kui etendus oli esitatud, olin nii rõõmus. Äge oli!

Adeele
Kahetunnise bussisõiduga jõudsime Orissaare kultuurimajja. Tunne oli uhke. Meile näidati meie ruum ette, kus me hakkasime ettevalmistusi tegema. Alguses vaatasime, kuidas teised esinesid. Minu
lemmiknäidend oli „Eno mäng”. See oli tore, naljakas ja hästi läbi mõeldud. Pärast söögipausi oli žürii oma valikud teinud. Õpetaja oli mulle enne öelnud, et kui meie midagi saame, siis mingu mina seda vastu võtma. Kui kostis meie kooli ja näidendi nimi, siis sain aru, et võitsime klaasist kella, mille peale oli kirjutatud LAUREAAT!

Eerik
Kohale jõudes tutvusime kõigepealt prooviruumiga, kuhu panime oma rekvisiidid. Vaatasime kava ja
nägime, et meie esineme kaheksandana. Kui meil oli kuus näidendit vaadatud, läksime prooviruumi, laulsime hääled puhtaks, panime kostüümid selga ja võisimegi minna lavale. Kokkuvõttes saime laureaadi tiitli, aga kahjuks võitis Grand Prix minu meelest kõige igavam näidend.

Sandra
Kui me olime kõik asjad lava peale valmis pannud, siis avati kardinad. Mul oli õudne närv sees, aga õnneks läks see lava peal olles mööda. Meil tuli etendus väga hästi välja. Autasustamise alguses said kõik kingituse osalemise eest. Kui ka eripreemiad olid jagatud, siis hakati välja kuulutama neid kõige paremaid - laureaate ja Grand Prix. Uskuge või mitte, aga me saime laureaadi tiitli! Kõigil oli nii hea meel. Pärast tegime pilti ja läksime bussi. Oli tore päev.

Kusti
Meie laevamast murdus ja see oli esinemise ajaks juukseklambriga kinni pandud. Eerikul oli päris kaptenimüts. Mina, Kristi ja Erik kandsime madrusemütse. Mina oli näidendis kass, ma olin töötu. Mul oli päris palav. Meil läks minu arvates hästi. Aga oli ka teisi, kes olid head. Üks näidend oli kohe väga hea. Aga kummaline oli see, et kõige igavam näidend võitis. Aga mis seal teha. Tegelikult oli päris lahe päev. Publik oli ka lahe. Mulle meeldis.

Erik
Kui me olime linnast muusikaõpetaja üles otsinud, siis hakkasime edasi Orissaarde sõitma. Näitemängupäev toimus mõisataolises kultuurimajas. Kui meie esinemiskord tuli, siis ma kukkusin nagu surnud kägu.

Markus
Paljud näidendid olid vapustavad. Välja arvatud Grand Prix saanud etendus, mis poleks pidanud väärima sellist autasu. Minu kostüümis olev habe oli mulle liiga suur ja karvad kippusid suhu minema. Teiste kostüümid olid ka head. Sealses saalis tundsin ma end isegi paremini kui koolis, sest seal oli parajalt suur saal kajamiseks.



Juhan
Pärast mitut lahedat näidendit pidime minema ennast ette valmistama. Me panime laval toolid ja laua oma kohtadele. Eesriie avanes, olin närvis. Jooksin oma kohale ja ütlesin oma sõnad ja siis läksin lavalt minema. Laulsime ja siis saigi näidend läbi. Natuke aega hiljem olid kohtunikud otsustanud ja siis kõlas, et meie olime ühed laureaadid. Me olime nii kohkunud, et meie selle saime.
Kristi
Esimene näidend oli päris äge ja mul ei olnud igav. Aga teine näidend oli umbes kakskümmend minutit pikk ja oi, kui igav see oli. Ma tahtsin juba hakata uksest välja minema ja jalgsi kodu poole astuma. Varsti oligi meie kord ja kuidas ma värisesin! Meie näidendi algus oli hea, aga see käo kukkumise koht! Ma arvasin, et laureaadiks me küll ei saa. Aga saime ikkagi. Ma olin väga üllatunud.


esmaspäev, 9. aprill 2018

Kontsert-etendus "Klaveriloomad" meenutused

Käisime 06. aprillil koos meie kooli 4. ja 6. klassiga vaatamas kontsert-etendust "Klaveriloomad. Sellised olid meie muljed ja meenutused, sellest toredast etendusest.


Erik
Etendus pidi algama kell 12.00, aga algas hoopis kell 12.07. Selle seitsme minutiga jõudsin ma oma piletist teha lennuki, siis lehviku ja peale lehvikut murdsin ma selle pooleks. Seejärel tuled kustusid ja algas etendus.

Sandra
6. aprillil käisime klassiga teatris. Etenduse algul toimetas laval üks mees, kes hakkas meiega rääkima ja ütles, et klaveri sees on loomad. Klaveri sees oli hunt (pealik), kes hakkas arutlema, mida teha, sest nende klaver oli ohus. Tuli ka igasugust värvilist tossu, mis muutus ilusateks virmalisteks.

Markus
„Klaveriloomad” oli väga äge etendus. Esinejatel olid kõik liigutused väga hästi läbi töödeldud ja see muutis etenduse meeldejäävaks. Sellest tuli kokku väga sujuv ja lendlev etendus. Kokkuvõttes oli see lihtsalt parim etendus eales. Esinejate koostöö oli väga professionaalne.


Juhan
See etendus jutustas tüdrukust, kes mängis klaverit, aga siis lõppes selle mängimine ära, sest tal ei tulnud noodid välja ja pala läks sassi. Klaveri sees elavad loomad ütlesid, et laps tuleb jälle klaverit mängima panna. Tädi Kirp oskas hästi klaverit mängida ja ta õpetas tüdrukule uusi noote.


Kusti
See etendus oli ainulaadne. Ma ei olnud sellist veel kunagi näinud. Ekraanile joonistati ja samal ajal näitlejad mängisid. Minu lemmik oli tantsiv mutike. Tema tantsu ajal saal naeris. Muidu etendus oli pikk ja väsitav. Ma pidin peaaegu magama jääma. Kui etendus läbi sai, tuli natuke ootamatu lõpp, mis mind üles äratas.


Eerik
Etendus kestis umbes tund aega. Kõigepealt tulid lavale muusikud ja seejärel klaveriparandaja. Kõige põnevam ja naljakam oli üks vana naine, kes tantsis ja mängis klaverit. Tegelikult see naine ei olnudki päris, vaid see oli hoopis üks joonistus, mida lasti seina peale. Mulle meeldis see etendus.

Karl Markus
Kui me Kuressaare Kultuurikeskusesse jõudsime, oli seal palju rahvast. Otsisime saalis oma kohad üles ja jäime ootama. Peagi tuli trupp lavale. Siis algas etendus. Klaveri sees elasid kaks parmu, hall hunt, täi, orav, jänes ja mäger. Klaverist kostev muusika aitas neil rahus elada. Kogu etendust saatsid väga head pillimängijad. Mulle meeldis see etendus.


Kristi
Kord taheti ühele tütarlapsele klaverit õpetada, aga tüdruk ei tahtnud, sest ta ei osanud hästi mängida. Tüdruk oli kurb ja mossitas, kui järku ilmus välja hunt. Hunt kutsus ka oma sõbrad appi. Nad näitasid, et klaveri õppimine pole üldse midagi hullu. Jänes imestas, et hundil oli tema abi vaja. Ta haaras klaveri ja kõrvaklapid ning hakkas lastelaule mängima. Tüdruk hakkas ilusat pala mängima ja kõik loomad olid õnnelikud.


Kristina
See etendus rääkis ühest tüdrukust, kes ei soovinud klaverit mängida, sest ta ei osanud seda hästi. Kui tal midagi sassi läks, siis oli ta väga kuri. Seda kuulsid ka klaveriloomad, kes selle peale ehmusid. Nende pealik hunt hakkas plaani välja mõtlema. Ta kutsus kõik klaveriloomad kokku. Orav varastas tüdruku noodid ja pani asemele teised noodid. Tüdruk otsustas mängida viimast korda klaverit. Aga kui ta neid uusi noote mängis, tuli tal kõik suurepäraselt välja ja ta jättis klaveri endale.

reede, 30. märts 2018

Linnusõbrad 2018 - 3. ülesanne


Konkursi 3. ülesandeks on EESTIS TALVITUVATE LINDUDE PILDISTAMINE VÕI JOONISTAMINE JA LINDUDE TOITMISE PÕHITÕDEDE KOGUMINE. Kuidas me siis seekord asja lahendasime? Teame, et esimesed teadmised omandatakse ikka läbi mängu või siis piltraamatuid sirvides. Seega otsustasime eelnevalt jälgida lindude söögimajasid ja selgitada, kes meie poolt paigaldatud toidulauda külastavad. Sellega saime teade, et kõige rohkem külastasid toidulauda rasvatihased, järgmised olid koduvarblased ja sinitihased. Lisaks nägime ka musträstast ja eriti haruldast tegelast lasuurtihast. Lisaks nendele tegelastele kuulsime ka kodukakku.


Järgmisena haarasime kätte pliiatsid ja koostasime 15 õpetliku koomiksit kuidas ja millal võiks linde toita. Neist 8 muutsime digitaalseks ja lisasime siia postituse juurde. Ning üle jäänud seitsmest tegime väikese koomiksikogumiku, kus leiab nii lugemist, värvi ise ja lõpeta koomiks ning nuputusülesandeid. Kogumiku jätsime meie loodusklassi kogule koolile lugemiseks.


 

Mida me siis teada saime:
  • Linde võib toitma hakkata alles, siis kui tal ei õnnestu loodusest enam ise toitu kätte saada
  • Toitmist austame alles siis kui päevane külm on kestnud mitu nädalat
  • Kindasti ei tohi toita veelinde, sest nemad peaksid sügisel siit soojemasse piirkonda lendama
  • Toitmiskoht peab olema selline, kuhu koerad ja kassid ligi ei pääse
  • Toidulauda tuleb aegajalt puhastada, et eemaldada hallitama läinud toidupalad
  • Kui olen alustan toitmist, siis pean seda tegema kuni kevadeni aga mitte kauem.
  • Söögimajja panen pekki, rasva, seemneid, pähkleid
  • Teravilja ei pane - sest see on liiga kõva ja kuiv, et linnud seda süüa tahaks.
  • Vahel lisan ka muud huvitavad - hakkliha, pehmeid köögivilju, banaani jmv.





Lühiülevaade ka koomiksikogumikust.



reede, 2. veebruar 2018

Linnusõbrad 2018 - 2. ülesanne

Konkursi 2. ülesandeks on LINNUTEEMALINE KINGITUS EV100 AASTAPÄEVAKS. Kuna tegemiseks oli fantaasiaülesandega, siis otsustasime koos luua ühe toreda linnuteemalise regilaulu. Selleks tuli meile appi meie eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kairit Kiisla ja muusikaõpetaja Karin Pulk. Video salvestamise päevaks sadas maha ka mõnus valge lumi ning maahõngu aitas juurde tuua kohalik põllumees, kes just salvestamise ajal heinarulle vedas.



Tulge kokku, linnukesed!

Kuulge kaugeid kuulutusi,
lähedasi läkitusi,
üle maa ja üle mere,
üle soo ja üle metsa,
tulge kokku laulurahvas,
linnukesed põlisrahvas,
seame kokku segakoori,
piiri-pääri pääsukene,
liiri-lõõri lõokene,
kuku, kuku, kukekene,
kaagu, kaagu, kanakene,
põõsaoksal talvikene,
kraaksu vares Vaagukene,
männiladvas rongakene,
lenda-lenda leevikene,
kuldnokk kullanokaline,
metsvint kaunisuleline,
Eestimaale laulemaie,
viisijuppi veeretama,
kodumaada tervitama,
sünnipäeval õnnitlema.
Palju õnne Eestikene,
meie armas eriline,
täitubki sul sadakene,
juubel väga ümmargune,
nagu linnupesakene.