Meie klassis õpib 9 õpilast - 3 tüdrukut ja 6 poissi. Oleme üles kasvanud looduse keskel ja sellepärast on ka meie mõtteviis ja igapäevaelu üsna palju looduse poole kaldu.

kolmapäev, 20. november 2019

Etendus "MOMO"

Käisime koos 6. klassiga Tallinnas NUKU teatris ja Eesti Tervishoiu Muuseumis. NUKUteatris vaatasime Mait Jooritsi lavastatud etendust "MOMO". Ka seekord tegime kirjandusõpetaja Kairitiga põhjaliku eeltöö, lugedes tundides katkendeid Michael Ende raamatust "MOMO". See muinasjutt-romaan kirjutati Itaalias 1973. aastal ning on nüüdseks müüdud üle 7 miljoni eksemplaari ja mis on ühtlasi ka tema rahvusvaheliselt kõige edukam teos. Lisaks ühisele lugemisele, tuletasime koos õpetajaga meelde ka põhitõed, kuidas kirjutada etendusest arvustus.

Täname NUKUteatrit, kes jagasid meiega etenduse reklaampostrit ja fotosid etendusest. Fotode autor on Gabriela Liivamägi




Meie väikesed arvustused 13. novembril toimunud etendusest "MOMO".

Sandra 
13. novembril käisime kogu klassiga Tallinnas NUKUteatris vaatamas etendust “Momo”. Lugu rääkis aja kaotusest ja sellest, kuidas aeg möödub midagi tehes. Hallid Härrad olid need, kes inimestelt aega ära võtsid. Nad on nagu nutiseadmed, kes sinult aega ära võtavad. Momost peeti lugu sellepärast, et ta aitas alati kõiki ja oli lahke tüdruk. Momo oli eriline, sest alati, kui linnaelanikel oli probleem või tüli, oli tema ikka abiks. Esimese vaatuse jooksul ei rääkinud Momo midagi. Minu arvates ei öelnud ta midagi sellepärast, et ta kartis, et keerab midagi kihva või lihtsalt sai aru, et oli nii tõsine olukord, et oli vaja rääkima hakata. Minu arvates tegid etenduse juhid väga head tööd, eriti kunstnik, dramatiseerija ja lavastaja. Kõige huvitavamat rolli mängisid tänavapühkija Beppo (Andres Roosileht) ja konstaabel Fusi (Leino Rei). Neile elasin ka kõige rohkem kaasa. Lavakujundus oli väga hästi teemaga kooskõlas ja huvitavalt üles seatud. Lava taga seinal olev videosein oli väga lahe ja huvitav uuendus. See aitas kogu loost paremini aru saada ja oli loo sisuga kooskõlas. Just see videosein ja kogu lavakujundus jäid mulle eriti eredalt meelde. Etendus tekitas minus huvitavaid mõtteid ja tundeid. Näiteks pani see mind mõtlema, kuidas me oma aega kujundame ja mida me sellega teeme. Raamatu lugemine klassis järjejutuna andis hea ettekujutuse etendusest ja oli ka hea ettevalmistus teatrikülastusele.

Karl Markus 
Etendus rääkis sellest, kuidas inimestel ei ole kunagi piisavalt aega. Näidendi peategelane oli noor tütarlaps Momo, kellel oli eriline võime teisi inimesi kuulata nõnda, et nad unustasid ära kõik halva, mis neil meeles oli olnud. Sellepärast meeldis ta kõigile linnaelanikele. Nad tõid talle toitu ja muid vajalikke asju. Kuid kui linna tungivad Hallid Härrad, kes tahavad ära röövida inimeste vaba aja, tuleb Momol nad peatada. Etendus oli sisult väga kiire tempoga, andes vaatajale veidi liiga vähe aega, et laval toimuvast aru saada. Lavakujundus oli tehtud väga arukalt, nõnda sai neid kasutada mitmes erinevas kohas. Etenduse esimeses vaatuses ei öelnud Momo ühtegi sõna, kuid see oli mõeldud selleks, et etendust huvitavamaks teha. Minu arvates olid etenduse juhid teinud väga head tööd, tänu sellele sujus kogu etendus väga hästi. Kõik näitlejad tegid oma parima, et oma rolli võimalikult hästi mängida ning kõigil tuli see väga hästi välja. Minu lemmiknäitlejad olid Doris Tislar, kes mängis Momot, ja Andres Roosileht, kelle suurim roll oli tänavapühkija Beppo. Etenduse tegid veel huvitavamaks erinevad efektid ning videod, mida lasti suurelt ekraanilt. Need tegid etenduse lihtsamini jälgitavaks. Veidi aitas etendusele juurde ka see, et olime klassis raamatust juppe lugenud.


Kusti
Etendus rääkis loo Momost, kes elas vanas amfiteatris, aga siis hakkasid linna tulema hallid mehed, kes varastasid inimeste aega. Nad olid nagu nähtav ajatus. Momo oli väga sõbralik väike laps, kelle eest inimesed hoolitsesid, sest ta oli hea sõber ja aitas muresid lahendada. Esimese vaatuse ajal Momo ei rääkinud. Ma arvan, et põhjus oli selles, et ta oli tegelikult tumm, aga teine vaatus toimus teises dimensioonis. Kõige paremat tööd tegi lavastaja Mait Joorits.  Kõige paremini mängis oma rolli kilpkonn. Ta oli kõige huvitavam. Elasin kilpkonnale kõige rohkem kaasa, sest tal oli kõige pingelisem roll. Etenduse heli, valgustus ja taust tegi ka sisu paremini arusaadavaks. Kõige üllatavam oli see, et Hallid Härrad tegi e-sigaretti. Etendus pani mind mõtlema minu elu ja tegude üle. Muidugi aitas etendusest paremini aru saada ka see, et me lugesime enne klassis raamatut. See oli minu senistest teatrikülastustest parim etendus, mida olen näinud. Selle lavastamine oli tõesti hästi läbi mõeldud ja see oli hästi teostatud.

Erik 
See lugu rääkis väikesest tüdrukust Momost, kes elas amfiteatris. Etendus algas sellega, et Momo leidis sealt konstaabel Fusi, kes tahtis ta viia lastekodusse. Aga tänavapühkija Beppo ei lasknud teda sinna viia. Siis tulid lavale kunstnik Nicola ja baaritädi Nina. Hallid Härrad olid inimesed, kes röövisid teistelt inimestelt aega ja Momo võitles nende vastu. Linnakese inimesed hindasid Momot, sest Momo oskas hästi kuulata. Momo ei rääkinud, sest ta oli arg. Kõik näitlejad tegid head tööd, kõik mängisid oma rolli hästi.

Eerik 
Sündmustik oli väga arusaadav juba kohe etenduse algusest peale. Lugu keerles enamasti Hallide Härrade ümber, kes tahtsid inimestelt aega varastada. Nende tegevus meenutas mulle tänapäeva inimesi, kellel pole üldse aega. Linnaelanikud hoidsid Momot sellepärast, et ta oskas kuulata ja probleemidele lahenduse leida. Ma arvan, et Momo ei rääkinud sellepärast esimeses vaatuses, et keegi ei olnud talle õppetanud rääkimist. Minu arvates kõige parema juhi töö tegi lavastaja Mait Joorits. Lava oli väga hästi kujundatud. Väga hea tööd tegi ka Getter Meresmaa, kes mängis kilpkonna. Ta meeldis mulle sellepärast, et ta tuli, oli ja tegi ja tänu sellele päästis ka Momo. Elasin Momole kaasa, sest tal oli vaja palju tööd ära teha. Lavaefektid olid päris head. Mulle meeldisid video, valgus- ja heliefektid. Need aitasid paremini loole kaasa. Etendust vaadates tekkisid minus ärevad tunded ja natuke kurb meel ka. Minu arvates aitas raamatu lugemine loole palju kaasa.



Markus 
See etendus rääkis ühes väikesest tüdrukust nimega Momo, kes oli kodutu, aga elas amfiteatri varemetes. Kogu linna elanikud on Momo sõbrad. Kord tuleb Momot küsitlema politseinik Fusi. Fusi ei saanud aru, et kuidas saab üks laps elada tänaval. Momo sõbrad räägivad, et tal on seal hea, kuna soe toit on kogu aeg olemas ja ta oli hea kuulaja ja aitas teisi. Momot ei tohi kindlasti ära viia. Momo oli esimeses vaatluses vait, aga teises vaatluses rääkis. Minu arvates Momo ei rääkinud sellepärast, et ta tahtis teised ära kuulata ja neile lahendusi pakkuda. Kord tuli Momo juurde kilpkonn Kassiopeia, kes viis Momo meister Stunde juurde. Stunde ütles Momole, et aeg saab otsa ja Momo peab Hallid Härrad peatama, sest need röövivad inimeste aega. Hallid Härrad olid hallides ülikondades e-sigarettide tõmbajad, nad olid kiilakad ja karjusid inimeste peale, kui neile miski ei meeldinud. Nad olid ka kõik vanurieas, näod krimpsus. Hallid Härrad olid väga hästi tehtud ja see oli väga leidlik, et nad ei kasutanud reastumisel 12 inimest, vaid kasutasid 6 inimest ja ülejäänud  pandi sinna projektoriga. Mind üllatas see, et Hallid Härrad nii kurja näoga olid ja suitsetasid e-sigaretti. Meelde jäigi kõige rohkem Hallide Härrade käitumine. Raamatu lugemine aitas kindlasti etenduse vaatamisele kaasa, kuid mõne asja puhul jäi küsimus õhku. 

Kristina 
„Momo” etendus rääkis loo tüdrukust, kes elas amfiteatris. Alguses ei saanud ma sündmustest eriti hästi aru. Momol oli palju häid sõpru, sest ta oskas rääkida ja ei pidanud enda rääkimist oluliseks. Äkki tulid Hallid Härrad välja ja tahtsid inimeste aega endale saada, nad pakkusid inimestele raha ja muid asju, mida inimesed endale ihkasid saada. Mulle meenutab see tegevus näiteks seda, kui me õhtuti näiteks telefonis istume ja siis see aeg lendab kiiresti. Linnaelanikud tegid Momole süüa ja hoolitsesid tema eest, sest ta oskas inimesi ära kuulata ja lahendust leida. Momo esimese vaatuse ajal ei rääkinud sellepärast, et ta ei pidanud rääkimist oluliseks ja sai ilma selleta ka hakkama. Minu meelest tegid kõik teatriinimesed head tööd. Momo ja Hallide Härrade roll oli väga huvitav. Momo meeldis mulle sellepärast, et ta aitas aja inimestele tagasi saada. Video, valgus ja muusikaline kujundus olid väga hästi ära kasutatud. See oli väga hea etendus ja see aja mõte oli ka väga hea, mille põhja etendus teha. See etendus tekitas minus häid tundeid. Raamatu lugemine klassis aitas mul natuke paremini aru saada, mis etenduses toimus. See etendus meeldis mulle väga ja ma ootan juba uusi teatrikülastusi. 

Kristi
Lugu rääkis ühest tütarlapsest, kes kutsus end Momoks. Tema elukoht asus mahajäetud amfiteatris. Kuigi Momol polnud kodu, oli tal väga palju sõpru, kes veetsid temaga hea meelega aega. Keegi ei raatsinud temast lahti öelda, sest tal oli üks eriline omadus: ta oskas hästi kuulata inimeste probleeme. Ühel päeval saabusid sinnakanti Hallid Härrad. Nende kohustus oli inimestelt aega varastada. Õnneks oli Momol teada, mida ette võtta. Minu arvates oli etendus väga huvitav. Selle põhimõte oli arusaadav, kõik oli sujuv ning kuskilt ei jäänud toppama. Näitlejad oskasid tegelasi päris hästi väljendada. Minule meeldis eriti Beppo, sest ta oli lahe sell. Lavastuse vorm sobis täisulikult loo sisuga kokku. Kõik oli kooskõlas. Kogu see etendus jääb mulle kauaks mälestustesse, ma niipea seda küll ei unusta.



Juhan 
Etendus rääkis ühest tüdrukust nimega Momo, kes päästis linnarahva Hallide Härrade kavatsuste käest. Momo oli eriliste võimetega tüdruk, kelle läheduses inimesed ei tülitsenud ja fantaasia hakkas lendama, kuna Momo oskas kuulata. Hallid Härrad olid härrad, kes röövisid inimestelt vaba aja, et seda kasutada enda huvides. Päriselus on Hallid Härrad nutiseadmed, mis röövivad inimestelt vaba aja. Esimeses vaatuses Momo ei rääkinud ja tal polnudki vaja seda teha, kuna tema ümber lahenesid kõik asjad ise ära. Teises vaatuses Momo pidi rääkima hakkama, et seletada oma sõpradele, et Hallid Härrad röövivad nende aega. Etenduse juhid tegid head tööd, kuna etendust oli mõnus vaadata. Mulle meeldis osatäitjatest kõige rohkem näitleja Andres Roosileht ehk Beppo ja agent PBD/623/f, sest ta mängis oma rolle väga ilmekalt. Videod, valgus ja heli muutsid etenduse arusaadavamaks ja ilmekamaks. Videod olid kogu etenduse taustaks ja kui tegevus muutus, siis muutus ka video. Ma oleks etendusest teistmoodi aru saanud, kui me ei oleks klassis enne raamatut lugenud. Kokkuvõtteks võib öelda, et midagi üllatavat ei olnud, aga etendus tekitas väga palju huvitavaid mõtteid.

reede, 18. oktoober 2019

Joonistused lilledest

11:48 Posted by Sirje Lulla , No comments
Tahan teiega jagada oma seitsmendike imelisi kunstiteoseid. Mulle ikka meeldib pärast tihedat tööpäeva ära eksida meie kooli kunstiklassi ning piiluda, millega seitsmendikud parajasti käsil on. Nad teevad õp Kristinaga nii palju toretaid ja ilusaid töid, mis on ka mind innustadanud uuesti joonistama. Ma tunnen tohutut uhkust nende andekate noorte üle.

klassijuhataja Sirje 










laupäev, 5. oktoober 2019

Õpetajate päev

12:56 Posted by Sirje Lulla , , , No comments
Taas on käes õpetajate päev ja kuigi ma olen õpetaja rollis juba neljandat aastat, millest kaks ja natuke peale aastat on nautida saanud ka klassijuhataja põnevaid väljakutseid. Siis päris ausalt pole ma veel ikka selle, nüüd juba mitte väga uue rolliga, ära harjunud. Omast arust nagu ei tee midagi erakordset, et peaks su ametile ühel päeval aastas tähelepanu pöörama. Aga päris ausalt - oli ikka meeletult äge tunne istuda saalis, kui mu seitsmendikud saali kõndisid. Pea kõigil seljas seelikud või kleidid. Ega ma kohe saanudki aru miks, sest ma tundsin suurt uhkust, et meie noormehed on nii julged ega pelga natuke ülevõlli etteasteid. Ja siis kandsid nad ette kümme tõeliselt isikupärast luuletust ning nad kõik olid minust. Jeerum, kui lahe see oli! Tänan teid seitsmendikud selle tõeliselt vahva õpetajate päeva kingituse eest.
Teie klassijuhataja Sirje

Kristina
Kõnnib koolis särasilm
Olgu väljas kole ilm,
Naljakas ja tore ka,
Ei ta vastu keegi saa.

Erik
Poistele teeb vahel säru
Kui tal päev on olnud näru,
Seda harva juhtub aga,
Sest poisid on nii vagad.

Juhan
Lulla tegi nalja,
Ajas lapsed klassist välja,
Metsikusse loodusesse,
Keset putukaid ja usse.

Sandra
Õpetajal rõõmus nägu
Isegi kui ilm on maru,
Ütleb tere kõigile,
Kasvõi porikärbsele. 

Kristi
Mis on vahe savil-mullal
seda öelda teab vaid Lulla.
Ta iga metsasitika
võib põdraks motiveerida.

Markus
Ainult üks õpetaja koolis,
Kes teab loodusest kõike kõike,
See õpetaja Sirje Lulla ,
Looduses ta ringi hullab   

Kusti
Õpetaja Sirje,
päeva graafik kitsaks sul läheb,
kodus pole ka aega,
lähed parem maailma kaema.

Karl Markus
Kui ta saaks siis õue läheks
Ja ka sellest jääks veel väheks,
Matkama ta tahaks minna,
Ja kui saaks siis jääkski sinna.

Eerik
Oleks siis võimalus
Koolist teeks ta atelijee,
Olgu seelik, sall või pink,
Valmis teeks ta kohe need.


pühapäev, 22. september 2019

Mugavusmatk Mändjalas

09:22 Posted by Sirje Lulla , , , No comments
Septembrikuu eelviimasel reedel võtsime ette oma selle õppeaasta sügismatka. Seekord oli see sõna otseses mõttes mugavusmatk, sest me sõitsime sihtpunkti bussi ja autoga ning siis järgmisel hommikul mugavalt jälle koju. Plaan oli meil läbida Mändjala Surfiklubi surfitundi ja siis puhata Mändjala kämpingus. Kahjuks ei teinud ilmad meiega koostööd ja me pidime jaheduse tõttu oma surfitunnid ära jätma. Aga see meid ei heidutanud ja me otsustasime sellest hoolimata ikkagi koos Mändjalga minna. Õnneks oli seal ketasgolfi rajakene ja kõik muu on ajalugu ...

 *     *     *

Kristina
Septembri alguses arutasime koos õpetajaga, kuhu sel aastal matkale minna. Meil tuli igasuguseid mõtteid. Lõpuks otsustasime, et kõigepealt lähme Mändjalga. Matkapäeval sõitsime mina, Kristi ja Sandra õpetaja Sirje autoga ööbimispaika. Poisid sõitsid bussiga. Kui me peale otsimist maja üles leidsime, valisime endale toad ja seadsime end sisse. Alles pärast seda jõudsid poisid kohale. Hiljem jalutasime Nasva poodi. Tagasi tulles hääletasime end koos Sandraga auto peale, aga õpetaja Sirje poleks lubanud meil seda teha. Õpetaja oli meis natuke pettunud. Aga õpetaja tegi meile õhtusöögi ja see oli väga maitsev! Peale õhtusööki käisime rannas jalutamas. Kuna õhtu venis pikale, siis kutsus õpetaja meid korrale. Kahju, et surfamine jäi külma ilma tõttu ära, aga muidu oli täitsa vahva!

Erik
20.-21. septembril käisime klassiga Mändjala kämpingus. Sõit sinna oli igav, sõit tagasi oli igav ja ega vahepealne osagi ülearu lõbus polnud. Mändjalas pidime minema surfitundi, aga see jäi külma tõttu ära (vesi oli +8°C ja õhk oli +13°C). Seal oli ka discgolfi rada, aga see oli lühike ja halvasti hooldatud. Ühe raja viskeplatvorm oli katki. Pärast discgolfi mängimist läksime Nasvale poodi. Täpselt ei oskagi öelda, kui kaugel pood oli, aga läksime sinna ja tulime ka tagasi jalgsi. Toad jagasime ka kuidagimoodi ära, aga jälle ei oskagi täpselt öelda, kuidas. Kui pimedaks läks, siis läksime õue, sest toas hakkas igav. Õues hakati lipukat mängima, aga mina ei saanud, sest mul põlved valutasid ja ma ei tohtinud neid koormata.


Karl Markus
Kui olime bussiga Mändjalga jõudnud, siis uurisime esimese asjana maja läbi, kuid ei leidnud midagi huvitavat. Jätnud asjad ööbimispaika, läksime ketasgolfi mängima. See oli päris tore, aga rada oli suhteliselt jama. Kui rada läbi sai, läksime tagasi majja ja sättisime ennast sisse. Mõne aja pärast tekkis meil mõte minna jalgsi poodi. Kogu tee hääletasid poisid autosid, aga mitte keegi ei võtnud peale. Poodi jõudes olime üsna väsinud. Tagasi ööbimispaika jõudes tegime süüa ja sõime. Enne magamaminekut mängisime lipukat ja see oli päris lõbus. Magama jäämisega oli meil raskusi, sest ülalkorrusel käis õudne trampimine ja kisa. Lõpuks siiski õnnestus meil magama jääda.

Kristi
Mändjalga kohale jõudes suundusime discgolfi mängima. Ma sain tänu klassikaaslastele selle mängu enam-vähem selgeks. Pärast seda arvasime, et oleks tore korraks Nasva poest läbi käia. Tee oli pikk, kuid koos kaaslastega minnes läks aeg nagu lennates. Õhtu poole ajasin juttu oma klassijuhatajaga. Enne magamajäämist mängisime veel paar lipumängu ka. Laupäeval koju jõudes veetsin kogu ülejäänud päeva diivanil. Minu arvates oli matk päris tore. Sain palju kogemusi ja veetsin mõnusalt aega.

Markus
Kämpingusse jõudes hakkasime oma asju lahti pakkima. Hiljem läksid kõik teised peale minu poodi, mina lihtsalt ei viitsinud. Kõik tulid tagasi 1-eurose asjaga. Tüdrukud olevat saanud hääletades kohe auto peale, aga poisid said auto peale alles 300 m enne Mändjalga. Seejärel oli meil ühise laua taga söömine, jagasime ka matkaüllatusi. Kui kõht sai täis, jalutasime ranna poole. Erik ja Kusti kiusasid Sandrat. Mina läksin treeningtorude peale turnima. Nägin kaugusest, et Kusti ja nüüd juba ka Eerik loopisid Sandrat merekarpidega. Öösel, kui kõik magasid, aga mina, Juhan, Sandra ja Kristina olime üleval, tegime Kusti telefoni pilte ja videosid täis. Päris naljakas oli ülalkorrusel koos teistega märatseda. Hommikul naeris isegi Kusti nende piltide üle. Lõpuks jõudsid kõik elusalt koju.


Sandra
20. septembril läksime klassiga Mändjalga matkale. Surfitund jäi külma õhu ja vee tõttu kahjuks ära. Selle asemel mängisime discgolfi, mis oli ka väga lõbus. Pärast seda lõbutsesime niisama ringi ja veetsime aega kämpingus. Peagi tehti ettepanek minna Nasvale poodi. Poodi minnes proovisid poisid hääletada, aga ükski auto ei peatunud. Tagasi tulles proovisin mina ja Kristina ka hääletada ning saimegi ühe lahke naisterahva auto peale. Õpetaja Sirje ei olnud õnnelik, et me hääletasime, aga ega ta väga kuri ka meiega ei olnud. Umbes pool tundi hiljem jõudsid ka poisid hääletades tagasi kämpingusse. Üllatuseks olid nad saanud õpetaja Terje auto peale. Pärast sõime õhtusööki ja lollitasime niisama. Minu arvates oli see lahe matk.

Eerik
Mändjalga läksime kell 14.55 bussiga. Kohale jõudsime umbes kell 15.45. Seal me pakkisime asjad lahti ja läksime discgolfi mängima. Seda me mängisime umbes tund aega. Pärast seda otsustasime suurest igavusest poodi minna. Sinna me läksime ka umbes üks tund. Tagasi jõudes hakkasime sööma. Söögiks olid vorstid ja matkaüllatused. Õhtul tegime veel paar tiiru mere ääres ja jalutasime metsa vahel ringi. Magama jäime umbes südaööl. Hommikul sõime juustusaia ja tegime veel ühe tiiru discgolfi rajal. Ning siis tuli meile minu isa järele.

Kusti
Kõik sai alguse klassijuhatajatunnist, mil valisime välja, et lähme Mändjalga surfitundi. Läksime sinna ühel reedel. Poisid läksid bussiga, tüdrukud õpetaja autoga. Kui poisid kohale jõudsid, olid tüdrukud juba ammu seal. Kahjuks jäi plaanitud surfitund ära. Aga see meid väga ei häirinud, sest mängisime hoopis discgolfi. Lõpuks hakkasime poodi minema. Sinna oli pikk maa. Kohale me kuidagi jõudsime, aga tagasitee oli vaev. Õnneks saime lõpuks auto peale. Öösel hakkas juhtuma palju asju. Me laamendasime teisel korrusel. Kui mina juba magama tulin, siis Juhan ja Markus ikka möllasid edasi. Lõpuks oli möll nii suur, et õpetaja pidi keelama. Siis saabus hommik ja läksime koju.


Juhan
Kui me olime Mändjalga jõudnud ja toad välja valinud, läksime discgolfi mängima. Mul ei läinud discgolfis eriti hästi. Pärast seda tahtsime käia poes. Kuna pood asus kämpingust üsna kaugel, siis proovisime hääletada. Ma hääletasin kokku umbes viiekümne auto peale, aga nad ei peatunud. Lõpuks tuli õpetaja Kaskmäe ja võttis meid auto peale. Õhtul mängisime lipumängu ja edasi läks nagu tavaline klassiöö

*    *    *

neljapäev, 12. september 2019

7. klassi kohustuslik kirjandus

11:54 Posted by Sirje Lulla , No comments
Uus õppeaasta on alanud ja samuti tuleb meil ka see aasta lugeda kirjanduse tundide raames läbi mõningad raamatud. Ja need on...

28. oktoobriks loeme läbi Peeter Südda "Suur Tõll. Saaremaa vägimees", mis esmakordselt avaldati 1883 aastal. Peeter Südda sünnikohaks on Viki küla Tammiku talu, mis asub meie koolist umbes 10 km kaugusel. Peale Suure Tõllu lugude üleskirjutajana oli Peeter Südda ka näiteks kooliõpetaja, köster ja esimese eestikeelse maakondliku ajalehe Saarlane tegevjuht. 


25. novembriks tuleb meil läbi lugeda Friedrich Robert Faehlmann "Müütilised muistendid", mis sisaldab seitset kunstmuistendit nagu "Koit ja Hämarik", "Loomine". Fr R Faehlmann oli Eesti kirjamees ja arst, kes rajas Tartu ülikoolis tee kardioloogiale ning olles Eesti mineviku romantiline austaja, tõstis ta esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust.


06. jaanuariks loeme me Otfried Preußleri teoste "Krabat", mis jutustab loo hulkurpoiss Krabatist, kes läheb tontlikusse veskisse õpipoisiks. Peagi leiab Krabat end pahatahtliku võluri ja üleloomulikke mustade jõudude võimusest.  Otfried Preußler on üks tuntumaid saksa lastekirjanikke, kelle kõrgel stiilitasandil kirjutatud õudusromaanile "Krabat" on omistatud Saksa noorsookirjanduse preemia.


Meie neljandaks raamatuks on Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg". Raamatu autoriks on Eno Raud, kes Fr. R. Kreutzwaldi eepose koolilaste tarvis ümber jutustas. Eepos tuleb meil läbi lugeda 02. märtsiks. Eno Raud oli tuntud eesti kirjanik, kelle sulest on tulnud ka sellised toredad lasteraamatud nagu "Sipsik", "Naksitrallid", "Ninatark muna" jpt.


27. aprilliks tuleb aga läbi lugeda Helga Nõu raamat "Pea suu!", mis on põnev koolijutustus 8. klassi õpilastest ja nende murdeea probleemidest. Helga Nõu on eesti kirjanik ja õpetaja, kes põgenes 1944 aasta septembris Rootsi. Alates 2000. aastats veedab ta osa aastast ka oma Tallinna kodus Eestis.


Kuna Eesti suved kipuvad ikka aegajalt vihmased olema, siis on meil ka suvine raamat aga see on veel kirjandusõpetaja suur saladus ehk teisisõnu selle saame teada alles õppeaasta lõpus.

pühapäev, 8. september 2019

Ilusat 7. klassi!

01:45 Posted by Sirje Lulla No comments

Tehtud! Me jõudsime üheskoos 7. klassis ning täpselt 35 nädala pärast on see kõik imeline mälestus me digitaalses päevaraamatus. See aeg saab täis olema pingelist õppimist, toredaid üritusi ja põnevaid seiklusi. Aga me oleme selleks valmis.

Meie eesmärgid

Kooliasjad on meil alati kaasas
Üheskoos jõuame 8. klassi

*    *    *
9. klassi lõpuks oleme õppereisidega ja klassimatkadega Eestimaale tiiru peale teinud

reede, 7. juuni 2019

Suvevaheajale!

13:31 Posted by Sirje Lulla , , No comments
Kuus tehtud ja 3 õppeaastat on veel jäänud. Aga enne kui järgmist klassi vallutama hakkame, puhkame me ennast suvel korralikult välja. Ja kas pole parim viis suvevaheajale minna, kui tähistada 6. klassi edukat lõppu koos ülejäänud kooliperega ühisel piknikul. Ühisele söögilauale tegime meie puuviljavaagnad.


Lisaks toredale suvealgusele, tuli meil ka nägemist öelda ühe oma klassiõega, kes sügisest 7. klassi alustab juba uues koolis. Tuult tiibadesse sulle Adeele ja leia vahel aega ka meid külastada!

laupäev, 4. mai 2019

Ott Tänaku: The Movie

Käisime koos koolikaaslastega tänu heategevusfondile "Aitan lapsi!" Kuressaares Apollo kinos Ott Tänaku filmi vaatamas.


Karl Markus
30. aprillil läksime linna Ott Tänaku filmi vaatama. Film rääkis Oti elust, lapsepõlvest, tema karjäärist rallimaailmas ja tema pereelust. Näidati Oti võite, kaotusi, sõprussuhteid, tiimitööd ja tähtsaid inimesi tema kõrval. Sain teada, et Ott oli varem pigem kinnine inimene. Pärast paari õppetundi sai temast parem tiimikaaslane. Üks kõige õudsemaid hetki oli see, kui Tänak ja tema kaardilugeja autoga järve sõitsid. Sel hetkel oli väga vali muusika. Kõige kurvem hetk oli see, kui pärast väga edukat sõitu auto üles ütles ning Ott istus lihtsalt teepervele ja nuttis. Film oli väga huvitav.

Markus
Film rääkis Oti püüdlustest tipprallisõitjaks. Algul rääkis film sellest, kuidas Ott oli oma klassijuhatajale öelnud, et koolis õppimine on mõttetu, kuna tema hakkab tulevikus rallisõitjaks. Ott hakkas rallit sõitma väga noorena, käies oma isa jälgedes. Sel ajal, kui sõbrad läksid järve äärde ujuma, putitas tema garaažis autot. Tema ralliauto on mitu korda lagunenud ja talle peaaegu otsa peale teinud. Sellistel aegadel on ta mõelnud, et lõpetab rallikarjääri, kuid seda ta pole teinud. Filmist sain teada, et Ott ei oska kaotada.

Kristi
Minu arvates filmi algusosa natuke venis, aga sellest pole midagi. Mulle hakkas Ott väga meeldima pärast filmi vaatamist, sest ta on meile kõigile suur inspiratsioon. Ta näitas meile kõigile, et ei tasu alla anda nii kiiresti, lihtsalt peab edasi liikuma. Oti iseloom on huvitav. Ma loodan, et ta saavutab ühel päeval oma suure eesmärgi. Filmi lõpp oli teistsugune kui teistel filmidel, see ei lõppenud ei kurvalt ega õnnelikult. Oli tunne, nagu film ei saanud veel läbi. Kokkuvõttes oli film minu arvates hea, mitte täiuslik, aga lihtsalt hea.

Eerik
Mulle film meeldis, kuigi see oli natuke liiga pikk. Film rääkis sellest, kuidas Ott juba väiksest poisist peale tahtis saada rallisõitjaks ja kuidas kujunes tema tee tippu. Nüüd tahetakse temast teha maailmameister. Kahjuks on tal olnud autoga palju probleeme ja ta on pidanud sõite katkestama. Tema kaardilugeja on Martin Järveoja. Üks suuremaid õnnetusi oli Mehhiko rallil, kui autoga juhtus midagi ja nad sõitsid järve. Auto toodi vee alt välja ja sealt tuli igalt poolt vett välja. Minu jaoks rikkusid filmi ära liiga valjud helid, aga muidu mulle meeldis.

Kusti
Ott sai esimese rallivõidu siis, kui ta oli 15-aastane. See oli jääralli, kus ei olnud vaja juhilube. Sealt algaski tema rallisõitjakarjäär. Oti esimene auto oli kollane, see on nüüd ka tema fännklubi värv. Ta liikus Eestist edasi välismaale. Ta tegi palju tööd, nägi palju vaeva. Lõpuks võeti ta vastu ralliklubisse. Sealt tuli tema raha, et rallit sõita. Tal oli väga palju raskusi, aga ta ei andnud alla. Film oli üsna pikk, kuid mulle meeldis. Ma oleks võinud seda veel kauem vaadata.

Erik
Film rääkis Ott Tänaku elust ning sellest, kuidas ja milliste autodega ta sõitis. Algul sõitis ta kollase Volkswageniga. Keegi rallireporter ütles, et kui ta Otiga intervjuud tegi, siis Ott nägi välja nagu sarimõrvar. Filmis näidati ka tema maakodu ja tema vanaema, kes jälgis katsete aegu. Film ülearu igav ei olnud.

Sandra
Filmi vaadates tundus see päris huvitav. Sain teada, missugune on rallisõitja igapäevaelu. Otil on olnud palju tõuse ja langusi. Ta viibib võistluste pärast oma perest päris palju eemal. Otil oli juba väiksena rallipisik sees. Kui tuli koolivaheaeg ja teised poisid läksid jõe äärde mängima, pani Ott tunked selga ja läks isale appi autotöökotta autosid parandama. „Ta on sündinud, et olla ühel päeval maailmameister,“ ütles üks rallireporter. „Peaaegu mitte miski ei ole võimeline Otti peatama,“ sõnas üks teine reporter. Film andis hea ülevaate rallisõitja elust ja tegemistest.

Juhan
Kui Ott noor oli, siis ta aitas oma isal autot tuunida. Kui ta aga natuke vanemaks sai ja Saaremaal rallisid hakkas võitma, kogusid fännid raha, et ta saaks välismaale sõitma minna. Mõne aja pärast võeti ta Fordi tööle, aga tal juhtus võidusõitudel nii palju õnnetusi ja ta vallandati. Vahepeal võttis Ott endale naise. Mõne aasta pärast võttis Ford ta uuesti tööle, mida tavaliselt ei juhtu. Ott hakkas paremaid tulemusi saavutama ja ta läks Toyotasse tööle. Oti ebaõnne põhjuseks on olnud see, kui auto ei pea sõidule vastu.

Kristina
Õpetaja küsis meilt, kas me tahame minna kinno Ott Tänaku filmi vaatama ja meie vastasime: „Jaa!“ Film kestis 2 tundi ja 20 minutit. Filmi algus oli pikk ja veniv, lausa uni tuli peale. See oli hea, et räägiti ka tema lapsepõlvest ja esimesest rallist jää peal. See on suur vastutus hakata rallimeheks, sest sõitja riskib oma eluga. Ühel korral nad sõitsid järve, Ott oleks peaaegu ära uppunud. Isegi Oti vanaema vaatab rallit. Kui katsed on öösel, siis paneb vanaema äratuse helisema ja vaatab öösel.

reede, 15. märts 2019

Hülgematk

Meie seekordne talimatk toimus kevade ja talve piirimail ning suhteliselt mugavates tingimustes. Nimelt liikusime me pikemad vahemaad soojas autos ning ööbisime tubastes tingimustes ehk Karala külamajas


Kristina
15. märtsil käisime hülgematkal. Meie matkajuht oli Maris Sepp ja ta juhtis meid väga hästi. Kui me Soegininale jõudsime, olin väga põnevil. Nägime veel üht gruppi, kes käis hülgeid vaatamas. Kui me mere äärde jõudsime, vaatasime pikksilmast üht saart, kus nägime hülgeid. Mere ääres oli päris palju prügi: jalanõusid, piimapakke, energiajooke, redel, pastakaid, pudipõllesid, pudeleid, nuustikuid, millega selga nühkida. See matk oli parim!

Karl Markus
Sõitsime autoga mere äärde, kus algas meie matk. Kuid enne matkale asumist käisime vastasmaja juures kitsi vaatamas. Seal oli üks väga äge kits. Kui viskasime midagi õhku, siis kits vaatas sellele järele. Nägime huvitavaid taimi ja saime uusi teadmisi. Kui jõudsime Soeginina pangale, siis vaatasime me saart, kus oli väga palju hülgeid. Seejärel kõndisime mööda panka tagasi. Kahjuks oli seal väga palju prahti. Otsustasime veidi koristada. Tagasi ööbimiskohta jõudes rääkis meie matkajuht veel veidi ja pärast seda hakkasime pitsat tegema. Sõime ja jõime ja läksime õue lipumängu mängima. Õhtu jooksul mängisime ka erinevaid lauamänge. Magama läksime umbes kell 3.00. Suured tänud meie matkajuhile!

Markus
Reede pärastlõunal läksime klassiga hülgematkale. Tagasiteel pidime kõik prügi koristama. Kui olime jõudnud külamajja, hakkasime pitsat tegema. Hiljem sõime matkaüllatusi. Mängisime kaarte ja farmerit. Pärast mängiti allkorrusel müsteeriumit. Õues pimedas mängisime lipumängu. Tegin mitu korda tossud lombiveega märjaks. Läksime tuppa, et mängida „Sabatööri”, kui teised üleval tuuseldasid. Enne magamajäämist lollitasime ülakorrusel ja umbes kell 3.00 jäime magama. Laupäeval koju jõudes jäin kohe magama ja ärkasin alles õhtul.

Eerik
Kui me Karala külamaja juurde jõudsime, siis panime asjad valmis ja sõitsime autoga Soeginina pangale. Mina, Juhan ja Kusti olime ühes autos. Matkates nägime näiteks metssea nühkimise kohta, kitse, sea ja jänese pabulaid. Kui hülgesaart nägema hakkasime, võttis Maris Sepp oma pikksilma välja ja me vaatasime, mida hülged teevad. Seal oli ka umbes kümme merikotkast. Tagasiteel märkas Karl Markus surnud hüljest. Me ei pannud seda algul tähele, sest arvasime, et see on kivi. Lõpuks andis üks mees meile šokolaadi ja tänas meid, et noored ikka mere ääres käivad.


Kusti
Meie matkal sai päris palju nalja. Käisime mööda panka ja korjasime prügi. Markus oli kõige suurem prügikorjaja, tema saak oli kõige suurem. Ööbisime Karala külamajas. Meil oli lõbus. Tegime ise pitsat. Meie pitsa ei näinud välja nagu pitsa, vaid pigem nagu mingi hunnik. Mängisime lipukat, see oli lahe. Eerik, Juhan, Markus ja mina mängisime „Super Farmerit”, aga Juhan muutis selle mõne aja pärast igavaks. Mängimise ajal sõime ülihapusid komme. Allkorrusel mängiti „Mõrvamüsteeriumit”. Algul ma ei suutnud mõista selle mõtet, aga hiljem ma mõistsin, et seda oli väga huvitav mängida ja seal oli palju mõtlemist. Kristina peksis meid nukuga ja lõpuks jäime kõik magama.

Kristi
Minul oli päris tore olla. Me matkasime üsna vähe, aga õppisime palju. Eriti huvitav leid oli lömastatud peaga hüljes. Me korjasime prahti ka kaasa, et natuke head teha. Pärast matka ajasime juttu, nautisime elu ja mängisime igasuguseid mänge. Aeg läks üsna kiiresti, peagi jõudis lausa öö kätte. Me keegi vist ei maganud eriti hästi. Kui hommik kätte jõudis, panin ma kiiresti koju. Hüppasin diivanile ja lesisin seal terve päeva.

Sandra
Alguses kõndisime mööda metsateed. Metsad olid ilusad ja rahulikud. Tee peal nägime meile vastu tulemas veel üht matkagruppi. Lõpuks jõudsime randa ja seal saime binoklitega vaadata hülgeid ja merikotkaid. Tagasiteel korjasime mererannas prügi ja viskasime selle pärast prügikasti. Kui olime tagasi külamajja jõudnud, tegime pitsat ja sooja kakaod. Õhtu oli lahe ja naljakas. Me mängisime palju erinevaid lauamänge ja lollitasime niisama. Hommikul olid kõik väsinud, sest saime väga vähe magada. Matk oli iseenesest lahe ja ootan huviga järgmist matka.

Juhan
Kui kõik olid Karala külamaja juurde jõudnud, läksime autodega Soeginina pangale. Matkasime metsas ja vaatasime kevademärke. Tegime peatusi, et määrata loomi, kes seal tegutsenud olid. Lõpuks jõudsime hülgevaatluspunkti, kust nägime hülgeid ja merikotkaid. Kui hakkasime tagasi liikuma, käskis õpetaja korjata maast prügi. Tee peal nägime surnud hüljest. Kui me autode juurde jõudsime, viskasime prügi ära ja sõitsime tagasi Karala külamaja juurde. Õhtu külamajas oli nagu klassiöö.

Adeele
Olin matkale minnes päris elevil, sest ma polnud kunagi hülgeid näinud. Enne matkarajale minemist näidati meile ka kaardi pealt, kuidas me liigume. Teele asudes anti meile esimeseks ülesandeks leida isane sarapuu pung. Edasi liikudes nägime surnud valge linnu sulgi, linnust endast polnud enam midagi järel. Nägime ka palju loomade pabulaid ja kaevamisjälgi (nt metssea ja mägra omasid). Mere äärde jõudes nägime juba eemalt ühe hülge pead veepinnal. Matkajuhi pikksilmaga oli hülgeid hästi näha. Sel ajal, kui teised kividel turnisid, tegin mina mitmeid pilte merest ja lainete loksumisest. Tegime ka heateo – korjasime prügi. Pildistasin ka luiki. Kui jõudsime tagasi külamajja, vaatasime veel pilte hüljestest ja siis hakkasime pitsat tegema. Minu pitsa tuli väga hea!

*   *   *

neljapäev, 14. märts 2019

Tähistasime emekeelepäeva

Neljapäeval, 14. märtsil, tähistasime koolis emakeelepäeva ning meil toimus koolis "Ilusa käekirja võistlus". Päev varem saime oma kirjanduse õpetajalt kolm lauset, mis pidime oma kõige ilusama käekirjaga paberile ümber kirjutama. Kasutada võisime sinist tintekat või pastapliiatsit. Too päev oli meid koolis kaheksa ja seega osales võistlusel vaid kaheksa õpilast. Me kooli žürii valis välja nende arvates kõige ilusama käekirja. Selleks osutus Juhan. Loodame, et järgmisel aastal tuleb uus võistlus, sest siis saame ennast taaskord proovile panna.


Lisaks käekirja võistlusele, osales meie klass ka e-etteütluse kirjutamisel. Me küll ei saatnud oma etteütluseid ära aga koos kirjanduse õpetajaga kuulasime ja kribasime kuuldud paberile. Järgmisel tunnil pidime igaüks oma etteütluse ise ära parandama.


reede, 1. märts 2019

Naer on terviseks

12:18 Posted by Sirje Lulla , , No comments
Meie klassi Kristi tegi ära suure töö. Nimelt osaleb ta kodu-uurijate konkurssil "Naer on terviseks". Uurimistööde võistluse korraldas Eesti Lugemisühing ja Järvamaa Muuseum. Uurimistööga oli Kristil võimalus uurida, tema suguvõsas toimunud naljakaid lugusid. Ta kirjutas oma uurimistöö käsitsi ning illustreeris oma töö enda tehtud joonistustega. Meie oleme tema üle väga uhked ja ootame põnevusega tulemusi, mis peaks selguma selle aasta septembriks.



kolmapäev, 30. jaanuar 2019

Kui ma käisin lasteaias ...

12:01 Posted by Sirje Lulla , , No comments
Meie lasteaed Lümandas tähistas täna oma 50. sünnipäeva. Sellega seoses meenutasime üheskoos aegu, kui me veel lasteaias käisime.
*    *    *
Karl Markus 
Minu mälestused lasteaiast on kõik head. Parimad mälestused on sellest, kuidas sai poistega lumekindlust ehitatud. Igal aastal, kui lumi maha tuli, tegime suured lumepallid ja veeretasime need suure kivi juurde ja ehitasime väga vägeva lumekindluse. Igasugused sündmused ja jalutuskäigud olid väga toredad.

Kristina 
Oli üks kena soe päev. Käisime õues ära ja tulime tuppa sööma. Söögiks oli sepik juustuga, kõik istusid lauda ja hakkasid sööma. Äkki kuulsime ukse kolksu, see tähendas, et keegi tuli. Tulijateks olid üks ema ja ta poeg. Saime teada, et see uus poiss hakkab ka meie lasteaias käima. Poiss tuli lauda ja hakkas sööma. Kõik hakkasid naerma, kui nägid, et see uus poiss sõi nii, et pistis saia kahvli sisse, tõstis enda suu ette ja sõi. See oli nii naljakas, kuidas ta saia sõi. Sel poisil olid kuldpruunid lokkis juuksed, ta oli pisike ja nii armas. Ta kartis minu flamingot. Praegu see poiss käib minu klassis. Tema nimi on Kusti.

Markus 
Lasteaiast mäletan seda, et magamine mulle üldse ei meeldinud. Olin ainus, kes und ei saanud. Mõnikord lubasid õpetajad mul magamise ajal hoopis autodega mängida. Lasteaias tegime nö salgad – sõbrad olid ühes ja vaenlased teises. Meil olid ka maavarad. Liivakivid olid nii väärtuslikud, et vajasid valvureid. Kui vale inimene seda puudutas, räägiti sellest õpetajatele. Lasteaiast me ka põgenesime. Jah, just täpselt nii. Kelgukuuri taga oli üks lahtine plank, kust välja sai. Aga jällegi raporteeriti sellest õpetajatele. Lahe oli ka see, kui lasteaeda tehti mänguväljak. Selle juures oli suur trügimine. Kõik tahtsid sinna saada. Iga nädal käisime paar korda laulmas ja iga päev oli hommikuring. Süüa saime kolm korda päevas. Mängisime peamiselt autodega.

Juhan 
Lasteaias sai igasugu asju tehtud. Näiteks Richard lennutas väikeste rühmas tomati vastu akent. Õpetaja Anne, kes oli vahel päris kuri, ajas mind ja Richardit kogu aeg segi. Selles pahanduses, mida Richard tegi, süüdistas ta mind, ja selles pahanduses, mida mina tegin, süüdistas ta Richardit. Meil oli lasteaias kolm kampa. Ühes olid kõik meie klassi poisid peale Karl Markuse, teises ülejäänud poisid ja kolmandas tüdrukud. Ma mäletan, et ükskord tegi meie kamp suure lumekindluse ja teine kamp tuli seda labidatega lõhkuma. Kui me olime minut aega sõdinud, taandus teine kamp, välja arvatud Hendri. Tema lõhkus meie müüri vähemalt viis minutit, kuni me talle lumepalli krae vahele saime.

Erik 
Lasteaias oli enamasti igav, kuid vahel sai nalja ka. Mulle meeldis võilillesõda – me tegime näod võililledega kokku ja pärast saime päris palju kisada. Kui Richard lennutas tomati vastu akent, siis sellest ei tulnud ka midagi head. Ja päris kahtlane oli, kui Bond ehk Hendri sõi kriiti, guaššvärvi, mädanenud puitu, kruusa, kive, seepi, vihmausse ja palju muudki. Kokkuvõttes: lasteaias oli igav, aga vahel sai nalja ka.

Eerik 
Lasteaiast ma mäletan seda, kuidas me vahetunni ajal luurekat mängisime ja seda, et me tegime võililledega näomaalinguid. Unetundidel ma eriti ei maganud, ma lihtsalt ootasin, millal uneaeg läbi saab. Mõnikord oli tore liivakastis mängida ja lihtsalt olla. Nüüd tahaks mõnikord isegi lasteaeda tagasi, sest seal olid head toidud ja nüüd võiks päeval uinakut teha küll.

Sandra 
Mina käisin Viljandis Mesimummu Lasteaias. Kui ma lasteaeda läksin, olin ma oma rühmas kõige noorem. Kõik hoidsid mind ja mängisid minuga. Ma mäletan, et meil oli hästi ilus ja uus lasteaed ja see sai valmis vahetult enne lasteaeda minekut. Meil oli suur õueala ja kõige pisematel oli oma aedik, sest suurte mänguväljak oli nende jaoks liiga suur. Mulle meeldis õues käia, kunstitunnid reedeti, meisterdamine ja laulmistund. Magamine ei meeldinud. Kasvatajad olid lahedad. Meile anti raamat, kus on kirjas meie meenutused lasteaiast. Mina kirjutasin seal niimoodi: „Lasteaias oli väga vahva. Lasteaias olid head kasvatajad ja sõbrad, kellega mulle meeldis koos mängida. Lasteaias oli palju huvitavaid lauamänge ning hommikuringis oli tore istuda ja juttu ajada. Meeldis veel, et õues oli väike mägi ja sealt oli tore talvel alla sõita. Mulle meeldis väga lasteaias käia.”