Mere võlu
Kristina
Merd laksumas kuulen,
see ainuke hääl
mu kõrvusse tuleb
koduse ranna pääl.
Vaid pilvine taevas
ja kividest maa.
Ikka tagasi tulen,
siin rahu ma saan.
Soolases mere tuules
mina ja minu koer.
Ikka tagasi tulen,
kuigi vihm põue poeb.
Jaht koduteel
Kristi
Rahu-rohelisel merel
seilab valge jaht.
Taevas õhtupäike verev,
ootab kodulaht.
Meri talle oma palet
näidand mitmel moel -
küll on olnud siidjalt sile,
küll tuuline ja õel.
Tormivete märjas süles
kiikunud see jaht,
laineharjal alla-üles,
saatjaks soolavaht.
Nüüd seljataga kauged mered,
jäänd vaid mõned miilid,
pardal õnnis kodutunne
jaht sadamasse triivib.
Meri
Adeele
Sinine meri, valge taevas,
laintel sõitev laevuke.
Seal majaka valguses praamid leiavad tee
ja kus maa ja meri saavad alguse.
Päeval vaikne, öösel tormine -
nii ta meil aegajalt on.
On ilus see roosakas päikeseloojang,
mida vaatan ja armastan südamest soojalt.
Mönusate muffinite praam
Juhan
Kohe, kui tahan mandrile sõita,
üritan alati aega ma võita.
Unusta lestad ja ujumiskraam!
Kuivastu sadamas ootab mind praam.
Praamiga sõidaksin edasi-tagasi,
tagasi-edasi,
edasi-tagasi,
mönusaid muffeneid rohkem saab sedasi.
Praamis mul olla on mõnus ja soe,
istun mugavas toolis, tukk peale mul poeb.
Väljas on kõle, külm, lainetemöll.
Ärkan, kui Virtsu on saabunud Tõll.
Luuletus praamist
Karl Markus
Kord rääkisin ma praamiga,
kes sõitis raske kraamiga.
Ma küsisin, kuidas tal on
ja ta vastas: „Päris hea on!”
Siis läksin praamilt maha ma
ja sõitsin otse Tallinna.
Siis mõne päeva pärast ma läksin jälle praamile
ja koju läksime me.
0 kommentaari:
Postita kommentaar