Teisipäeval, 10. aprillil, käsime koos klassijuhataja ja muusikaõpetaja Kariniga Orissaares Saaremaa põhikoolide 20. näitemängupäeval. Meie esinasime oma kooli etendusega "Unejutt". Meie lavastus põhines rahvalaulul "Heerigas". Meie lugu rääkis vanast meremehest, kellel on alati jutustada muhedaid meremehe lugusi oma lapselapsele ning kuidas need lapselapse unenägudemaal ellu ärkavad. Meie lugu meeldis ka žüriile ja meid pärjati laureaadi tiitliga.
Me olime näitemängudepäeval ühed noorimad ja loodame, et meil õnnestub veel sinna tagasi minna. Meie muljed Saaremaa põhikoolide 20. näitemängupäevast olid järgmised.
* * *
Karl Markus
Pärast söömist algas meie sõit Kuressaarde ja sealt edasi Orissaarde. Näitemängupäev algas sissejuhatusega, mis toimus näidendi vormis. Alguses kartsin, nähes oma konkurente, aga hiljem rahunesin. Tegime oma näidendi ära ja läksime tagasi saali. Kuni žürii otsustas, toimus huvitav Kahoot. Pärast selgus, et võitsime laureaadi tiitli. Kõik olid väga tublid!
Kristina
Näitemängupäev toimus Orissaares. Sinna oli väga pikk tee. Kui kohale jõudsin, olin päris närvis. Kokku oli üheksa näidendit, meie esinesime kaheksandana. Oli ka päris naljakaid näidendeid. Kui meie esinemiskord tuli, olin päris ärevil. Kordasin oma peas sõnu, mida pidin ütlema. Ja siis tõmmati kardinad eest. Tahtsin näha, mis nägu rahvas teeb, aga ma ei näinud, sest prožektorite valgus paistis näkku. Kui etendus oli esitatud, olin nii rõõmus. Äge oli!
Adeele
Kahetunnise bussisõiduga jõudsime Orissaare kultuurimajja. Tunne oli uhke. Meile näidati meie ruum ette, kus me hakkasime ettevalmistusi tegema. Alguses vaatasime, kuidas teised esinesid. Minu
lemmiknäidend oli „Eno mäng”. See oli tore, naljakas ja hästi läbi mõeldud. Pärast söögipausi oli žürii oma valikud teinud. Õpetaja oli mulle enne öelnud, et kui meie midagi saame, siis mingu mina seda vastu võtma. Kui kostis meie kooli ja näidendi nimi, siis sain aru, et võitsime klaasist kella, mille peale oli kirjutatud LAUREAAT!
Eerik
Kohale jõudes tutvusime kõigepealt prooviruumiga, kuhu panime oma rekvisiidid. Vaatasime kava ja
nägime, et meie esineme kaheksandana. Kui meil oli kuus näidendit vaadatud, läksime prooviruumi, laulsime hääled puhtaks, panime kostüümid selga ja võisimegi minna lavale. Kokkuvõttes saime laureaadi tiitli, aga kahjuks võitis Grand Prix minu meelest kõige igavam näidend.
Sandra
Kui me olime kõik asjad lava peale valmis pannud, siis avati kardinad. Mul oli õudne närv sees, aga õnneks läks see lava peal olles mööda. Meil tuli etendus väga hästi välja. Autasustamise alguses said kõik kingituse osalemise eest. Kui ka eripreemiad olid jagatud, siis hakati välja kuulutama neid kõige paremaid - laureaate ja Grand Prix. Uskuge või mitte, aga me saime laureaadi tiitli! Kõigil oli nii hea meel. Pärast tegime pilti ja läksime bussi. Oli tore päev.
Kusti
Meie laevamast murdus ja see oli esinemise ajaks juukseklambriga kinni pandud. Eerikul oli päris kaptenimüts. Mina, Kristi ja Erik kandsime madrusemütse. Mina oli näidendis kass, ma olin töötu. Mul oli päris palav. Meil läks minu arvates hästi. Aga oli ka teisi, kes olid head. Üks näidend oli kohe väga hea. Aga kummaline oli see, et kõige igavam näidend võitis. Aga mis seal teha. Tegelikult oli päris lahe päev. Publik oli ka lahe. Mulle meeldis.
Erik
Kui me olime linnast muusikaõpetaja üles otsinud, siis hakkasime edasi Orissaarde sõitma. Näitemängupäev toimus mõisataolises kultuurimajas. Kui meie esinemiskord tuli, siis ma kukkusin nagu surnud kägu.
Markus
Paljud näidendid olid vapustavad. Välja arvatud Grand Prix saanud etendus, mis poleks pidanud väärima sellist autasu. Minu kostüümis olev habe oli mulle liiga suur ja karvad kippusid suhu minema. Teiste kostüümid olid ka head. Sealses saalis tundsin ma end isegi paremini kui koolis, sest seal oli parajalt suur saal kajamiseks.
Juhan
Pärast mitut lahedat näidendit pidime minema ennast ette valmistama. Me panime laval toolid ja laua oma kohtadele. Eesriie avanes, olin närvis. Jooksin oma kohale ja ütlesin oma sõnad ja siis läksin lavalt minema. Laulsime ja siis saigi näidend läbi. Natuke aega hiljem olid kohtunikud otsustanud ja siis kõlas, et meie olime ühed laureaadid. Me olime nii kohkunud, et meie selle saime.
Kristi
Esimene näidend oli päris äge ja mul ei olnud igav. Aga teine näidend oli umbes kakskümmend minutit pikk ja oi, kui igav see oli. Ma tahtsin juba hakata uksest välja minema ja jalgsi kodu poole astuma. Varsti oligi meie kord ja kuidas ma värisesin! Meie näidendi algus oli hea, aga see käo kukkumise koht! Ma arvasin, et laureaadiks me küll ei saa. Aga saime ikkagi. Ma olin väga üllatunud.
0 kommentaari:
Postita kommentaar